Maria Konstantsia Keres (sünninimi Maria Konstantsia Rives; 24. aprill 1917 Viciebsk, Vitebski kubermang31. oktoober 2014)[1] oli malesuurmeister Paul Kerese abikaasa.

Maria Keres oli toeks oma abikaasale paljudel maleturniiridel, sealhulgas mitmel tippturniiril: Haagi-Moskva MM-turniiril (1948), pretendentide turniiridel Jugoslaavias (1959) ja troopilises Curaçaos (1962).[1] Meeldejääv oli Kereste tagasisõit ühelt turniirilt Lääne-Saksamaalt 1970. aastal, kui Nõukogude Liitu naasti rongi asemel autoga, maailmameister Boriss Spasski Volvo 160-ga[2]. Roolis oli Spasski, kes enda sõnul kihutas kui meeletu ja liiklusmärkidest suurt ei hoolinud[2].

1940–1945 muuda

Kereste abielu sõlmiti detsembris 1941. aastal Tartus.[3] Maria õppis sellal Tartu Ülikoolis slaavi filoloogiat, Paul matemaatikat. Keresed asusid elama esialgu naise ema korterisse Tartus Kastani tänaval, hiljem sai nende eluasemeks kolm tuba suurest korterist allkorrusel. 1944. aasta sõjasuvel oli Maria Keres lastega Tootsis, Paul samal ajal Rootsis mängimas. Kastani tänava korterist sai osa väärtuslikumaid raamatuid Harald Kerese juurde tähetorni viidud. Kuid juhtus nii, et kannatada said nimelt tähetorni viidud raamatud (seal tegutsesid punaarmeelased).[4]

1944. aasta septembris otsustas Paul Keres pere Läände viia. Nad ootasid mootorpaati 22. septembril Matsalu lahe loodenurgas nn Puise rannas, kuid paati Rootsist ei saabunud oodatud ajaks, vaid palju hiljem, mil Punaarmee oli kogu ranna hõivanud.[5][6]

Kodumaja Kerese tänaval muuda

1950. aastate keskel lasi Paul Keres oma perele ehitada Nõmmel Õie tänaval Peeter Tarvase projekti järgi terrasiitkrohvist välisviimistlusega kahekorruselise eramu. Pärast Paul Kerese surma (1975) nimetati 1976. aastal see osa Õie tänavast, kus paiknes ka Kerese eramu, Paul Kerese tänavaks. Maria Keres elas selles majas kuni oma elu lõpuni.[7]

Isiklikku muuda

Maria Keresel sündis abielust kolm last: Peeter (20. oktoobril 1942), Kadrin (13. novembril 1943) ja Krista (9. märts 1954 – 6. august 2004). Pojapoeg Paul Keres on vandeadvokaat. Maria Keresel oli kaks õde. Üks neist elas Tallinnas, teine Kanadas Montréalis. 1967. aastal sõitis maailmanäitusele EXPO 1967 Montréali NSV Liidu delegatsioon, kus Eesti NSV-d esindas ka Paul Keres. Valuuta kokkuhoidmiseks majutati eestlasi pagulaste juurde ning Keres sai öömajale ja kostile juhuse tahtel oma naiseõe juurde.[8]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Hüvasti, grand old lady Maria Keres!. arvamus.postimees.ee, 9. november 2014
  2. 2,0 2,1 "Mälestusi Paul Keresest". Eesti Raamat, 1983. Lk 87
  3. "Paul Keres. Mälestusi. Materjale. Kirju". Olympia, 2015. Lk 581
  4. "Paul Keres. Mälestusi. Materjale. Kirju". Olympia, 2015. Lk 251
  5. "Väikese vabariigi uhkus ja vali". eestimale.ee, 14. jaanuar 2016
  6. Sirp, nr. 1, 8 jaanuar 1993. dea.digar.ee
  7. Unustatud majad: Kerese maja esindab ajatut modernismi. nommesonumid.blogspot.com
  8. Paul Keres – Nõukogude Liidu kodanik, Eesti uhkus. Sirp.ee, 6. juuni 2006

Välislingid muuda