Ava peamenüü

Georg Ots

eesti ujuja, laulja ja näitleja
Disambig gray.svg  See artikkel on lauljast; laeva kohta vaata artiklit Georg Ots (laev).

Georg Ots (21. märts 1920 Petrograd5. september 1975 Tallinn) oli eesti laulja, näitleja ja ujuja.

Georg Ots
Georg Ots NSV Liidu postmargil
Georg Ots NSV Liidu postmargil
Sünninimi Georgi Ots
Sündinud 21. märts 1920
Petrograd, Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik
Surnud 5. september 1975 (55-aastaselt)
Tallinn
Stiilid klassikaline muusika
Elukutse ooperilaulja
Hääleliik bariton
Tegev 1941–1975

Ta lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938. aastal.

Õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ta õppis aastatel 1940–1941 Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas.

18. augustil 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse ja viidi meritsi Tallinnast Leningradi. Ta tuli Eestisse tagasi 1944. aastal.

Ta lõpetas 1951. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassi.

Georg Ots valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu IX Ülemnõukogu (1974–1979) koosseisus.

UjujanaRedigeeri

Hakkas sporti harrastama 1933. aastal. Kuulus algul Tallinna NMKÜ, hiljem Tallinna Kalevi liikmeskonda.

Ta tuli vaba- ja teateujumises kahel korral (1939–1940) Eesti meistriks, võitis Eesti meistrivõistlustel lisaks kaks hõbedat ujumises (1939) ja ühe hõbeda veepallis (1938). Parandas kolmel korral Eesti rekordit, sealhulgas kahel korral teateujumises.

Augustis 1938 korraldati esimese ametlik üle Tamula järve ujumise võistlus ja pandi selle võistluse võitjale välja hõbedane karikas. Võistlusest võttis osa ka Ots, kes viibis sellel ajal ajateenistuses Taara kasarmutes (praegu Kuperjanovi pataljon). Ots võitis selle võistluse.

Võistles aastatel 1939–1940 Eesti ja aastatel 1940–1945 Eesti NSV koondises. Augustis 1940 kuulus võidukasse Eesti NSV 4x200 m vabaujumise meeskonda maavõistlustel Läti NSV ja Leedu NSV-ga.

Viimase võistluse veerajal tegi 14. juulil 1946 Mustamäe ujulas, võites Kalevi meistrivõistlustel 400 m vabaujumise tulemusega 6.49,8.

LauljanaRedigeeri

 
Peeter Saul, Georg Ots ja Hardi Tiidus 1974. aastal

Georg Ots alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid Punaarmee rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetaja oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Estonia ooperiteatris.

Esimene etteaste ooperisolistina oli väike osa ooperis "Jevgeni Onegin" 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperiteatri hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse.

Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski "Colas Breugnonis", kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis "Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini "Deemonis".

Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale.

Tema loomingutee üks tippsaavutusi oli Imre Kálmáni opereti "Tsirkusprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Nõukogude Liidu, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära. Eesti filmiajalukku kirjutas Georg Ots ennast filmiga "Kolme katku vahel" (Jaan Krossi samanimelise romaani ainetel), mängides selles Tallinna kroonikut ja pastorit Balthasar Russowit.

Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut.

Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta Soomes. Esines ka Egiptuses ja Mongoolias.

Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "Eesti kullafond".

TunnustusedRedigeeri

 
Georg Ots Helsingis 1958. aastal

Georg Otsa autasustati ka Lenini ordeni, Tööpunalipu ordeni ja ordeniga Austuse Märk.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

 
Georg Otsa bareljeef ja mälestustahvel Otsa kunagise elupaiga ukse kohal Tallinnas, Kaarli pst 5

.

  • 1963. aastal korraldati Võrus üle Tamula järve ujumise võistlus, mille rändauhinna (kristallist vaasi) pani välja Georg Ots. 15. juulil 1963 avas Ots isiklikult ka Tamula rannas võistluse ja autasustas ka võitjat. Alates 2008. aastast on võistluse nimetus "Georg Otsa mälestusvõistlus pikamaaujumises Tamula järvel".
  • 1975. aastal anti Tallinna Muusikakoolile Georg Otsa nimi.
  • 1976. aastast antakse välja Georg Otsa auhinda.
  • 14. oktoobril 1977 nimetati Tallinnas Suur-Karja tänava lõpuosa ümber Georg Otsa tänavaks (asub Estonia teatri ja Tallinna Reaalkooli vahel).
  • 21. märtsil 1980 tähistati Tallinnas bareljeefi ja mälestustahvliga maja Kaarli puiestee 5, kus Georg Ots elas.
  • 1980. aastal ehitati Szczecinis Poolas parvlaev, mis nimetati Georg Otsa järgi. Laev sõitis aastatel 1980–2002 Tallinna–Helsingi liinil. 2014. aastal lammutati laev vanametalliks.
  • 1985–1998 toimusid Georg Otsa muusikapäevad[1].
  • 1996. aastal anti väikeplaneedile "1977 QAI" nimi "3738 Ots".
  • 2005. aastal lavastati Georg Otsa eluloo teemal muusikal "Georg".
  • 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust.
  • 21. märtsil 2019 pühendati Georgile temanimeline tramm.
  • 18. oktoobril 2019 avati Eesti Ajaloomuuseumis näitus "Georg Ots, ma armastan sind!", kus võib näha ka Georg Otsa joonistusi.[2]

IsiklikkuRedigeeri

Georg Otsa ema oli Lydia Ots (neiuna Viikholm, 1898–1988) ja isa tunnustatud tenor Karl Ots (1882–1961).

Tema õde on arstiteadlane Maret Purde.

Georg Ots oli kolm korda abielus:

  • 1941–1943 Margot Otsaga (7. detsember 1922 Tallinn – 15. november 1997 Toronto; sündinud Laane; aastast 1950 Heinsoo); Margot põgenes Läände ja abiellus hiljem Londonis Ilmar Heinsooga, koos koliti Kanadasse;
  • 1944–1964 Asta Otsaga (27. august 1920 – 17. märts 2000; sündinud Saar), kelle isa oli tuntud ajakirjanik, kupletist, följetonist ja kloun Hendrik Saar ning kellega tal sündisid tütar Ülle Malken ja poeg Ülo Ots ning olid kasupojad Jüri Ots ja Hendrik Ots;
  • 1964–1975 Ilona Otsaga (sündinud Noor), kellega tal sündis tütar Mariann Randmaa.

Georg Ots suri ajukasvaja tõttu.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. EE 12. köide, 2003: 387
  2. Ajaloomuuseumis näeb Georg Otsa loodud kunstiteoseid. ERR Kultuur, 17.10.2019.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri