Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool

muusikakool Tallinnas

Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool oli riiklik muusikalist kutsekeskharidust põhi- ja keskkooli baasil ning kutsealast eelõpet pakkunud õppeasutus Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 4.

Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool
Maja, kus asus Eesti esimene muusikakõrgkool.JPG
Kooli hoone Tallinnas Vabaduse väljak 4, endine Tallinna Kõrgema Muusikakooli hoone
Asutatud 1919
Kooli tüüp kutseõppeasutus
Linn Tallinn
Maakond Harju maakond
Aadress Vabaduse väljak 4,
Koduleht Koduleht
Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli esindus XI noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus

Kool kasvas välja 1919. aastal asutatud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist, mis nimetati 1923. aastal ümber Tallinna Konservatooriumiks. 1944. aastal löödi konservatooriumi kolm õppeastet lahku ja keskastme muusikaharidust hakkas pakkuma konservatooriumi juurde loodud Tallinna Riiklik Muusikakool, millel oli muusikakooli kui keskeriõppeasutuse (tehnikumi) staatus. Seda peetakse 1975. aastal Georg Otsa nime saanud muusikakooli algusaastaks. Tallinna Riikliku Muusikakooli 1. lennu kümme lõpetajat, kelle hulgas olid Virve Kallak (klaver), Ludvig Ehala (orkestrijuhtimine), Laine Karindi ja Veljo Tormis (orel), said diplomi 1947. aastal.[1] Ametlikult sai kool iseseisvaks õppeasutuseks 1954. aastal. Kooli esimene direktor oli aastatel 1954–1970 Heino Rannap.[2][3]

Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool lõpetas tegevuse 2022. aasta kevadel. 1. septembril 2022 algas õppetöö Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli baasil rajatud Tallinna Muusika- ja Balletikoolis, mis asub aadressil Pärnu maantee 59.[4]

ÕppetööRedigeeri

Põhikooli baasil kestis õppeaeg kolm aastat (kui üldained omandati mõnes muus üldhariduskoolis) või neli aastat (kui üldained omandati Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis), keskhariduse baasil kolm aastat.

Koolis oli kaks õppesuunda: klassikaline muusika ja rütmimuusika. Klassikalisel suunal sai õppida klaveri-, keel-, puhk-, löökpilli-, akordioni- ja kandlemängu, laulmist ja koorijuhtimist. Rütmimuusika suunal sai õppida laulmist, akordioni-, klaveri-, kitarri-, basskitarri-, orkestri- ja löökpillimängu. Helindajad said ettevalmistuse nii tööks stuudios kui ka elava ettekande helindamiseks.

Pärast kooli lõpetamist oli võimalik jätkata haridusteed rakenduskõrgkoolis ja ülikoolis.

Kooli nimedRedigeeri

  • 1944–1949 Tallinna Riiklik Muusikakool
  • 1949–1975 Tallinna Muusikakool
  • 1975–2022 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool

VilistlasiRedigeeri

Georg Otsa nimelisest Muusikakoolist on alustanud kutselise muusiku teed paljud tippmuusikud, nagu näiteks Arvo Pärt, Eri Klas, Neeme Järvi, Olav Ehala, Tarmo Leinatamm, Hirvo Surva, Erkki-Sven Tüür, Heli Lääts, Anu Kaal, Urve Tauts, Vello Jürna, Marika Eensalu, Eve Randkivi, Toivo Tulev, Sven Grünberg, Heli Veskus, Raivo Tafenau, Henn Rebane, Raul Vaigla, Mart Soo, Toomas Rull, Raul Sööt, Heini Vaikmaa, Kare Kauks, Janika Sillamaa, Kaire Vilgats, Jakko Maltis, Lilian Semper, Vardo Rumessen, Valdur Roots, Jüri-Ruut Kangur, Rene Soom, Kristina Vähi, Alla Popova, Sandra Nurmsalu, Andres Paas, Heli Jürgenson, Elmo Tiisvald, Maigi Pakri, Matti Reimann, Tiit Kalluste, Irina Zahharenkova, Tuule Kann, Allan Jakobi, Tuulikki Bartosik, Linda Köögard, Ülle Tinn, Mariliis Valkonen, Heli Niitväli-Veskus, Jaak Jõekallas, Mart Madiste, Aleksander Mihhailov.

AjaluguRedigeeri

Muusikaharidus Tartus ja Tallinnas 1920.–1930. aastatelRedigeeri

1919. aastal asutati Eestis kolm muusikakooli, neist kaks Tartus (Vabakunstnik August Nieländeri Esimene Eesti Muusikakool ja Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool) ja üks Tallinnas (Tallinna Kõrgem Muusikakool).

Tartu August Nieländeri muusikakoolis algas õppetöö Raatuse tänaval 14. jaanuaril 1919, Eesti Helikunsti Seltsi Kõrgemas Muusikakoolis 15. septembril 1919[5] ja seda juhtis Juhan Aavik. Kaks kooli tegutsesid paralleelselt kuni 21. detsembrini 1921, mil nende tegevus tunnistati Haridusministeeriumi otsusega lõpetatuks ja registreeriti Tartu Kõrgem Muusikakool, kuhu läksid üle mõlema endise kooli õppejõud ja õpilased. Koolijuhtide valimisel ei leitud ühist keelt ja uuele koolile määrati kaks juhatajat – Juhan Aavik ja August Nieländer.[6][7]

Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamise mõtte algataja oli Estonia Muusika Osakonna segakoori juhataja August Topman, kelle idee leidis toetust 1918. aasta aprillis Estonia seltsi üldkoosolekul. Kooli direktoriks valiti Peterburi konservatooriumi lõpetanud helilooja Mihkel Lüdig. Kooli avaaktus toimus 28. septembril 1919 Estonia kontserdisaalis, õppetöö algas järgmisel päeval. Õpilased olid koolis vastavalt tasemele jaotatud kolme astmesse. 1923. aastal nimetati Tallinna Kõrgem Muusikakool ümber Tallinna Konservatooriumiks.[3]

Tartus tehti Nieländeri initsiatiivil sama: 2. aprillil 1925 nimetati Tartu Kõrgem Muusikakool ümber Tartu Konservatooriumiks. Nimeliselt jäi endiselt alles kaks direktorit, ehkki Juhan Aavik tegutses 1925. aastast juba rohkem Tallinnas ja Tartu Konservatooriumi ainujuhiks jäi teise ühinenud kooli (nn Nieländeri muusikakooli) direktor August Nieländer. Süvenesid vastuolud kahe juhataja vahel ja kerkis üles poleemika kooli vajalikkuse teemal, riikliku toetuse küsimus jne. 1927. aastal otsustas Haridusministeerium kokkuhoiu eesmärgil Tartu Konservatooriumi sulgeda ja jätta konservatooriumi kui riikliku õppeasutuse ainult Tallinnasse.[6][7] Samal ajal hakkas Tartus osa muusikuid tegelema uue kooli loomisega. Selleks asutati 1926. aastal Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Selts (alates 1931. aastast Tartu Helikunsti Selts) eesotsas Miina Härmaga. 1. septembril 1927 avati seniste koolide otsese järglasena uus Tartu Kõrgem Muusikakool, mille direktoriks valiti Harald Laksberg (1887–1963, direktor 1927–1940). Kõik nimetatud koolid olid eraõppeasutused, kuid nende ülalpidamine oli võimalik ainult riigi ja omavalitsuse toel.[7] 1927. aastal asutatud Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud olid valdavalt pärit endisest konservatooriumist. Hästi läbimõeldud koolisüsteemi, tugevate õppejõudude ja eeskujuliku töökorralduse tõttu kujunes Laksbergi juhitud õppeasutus kiiresti kooliks, mille paremate lõpetajate tase oli võrreldav Tallinna Konservatooriumi lõpetajate tasemega. Mitmed lõpetajad (näiteks Olav Roots, Leonid Milk, Leonhard Virkhaus, Alfred Karindi, Wilhelm Tilting) kasutasid võimalust lõpetada järgmisel aastal pärast muusikakooli lõpetamist konservatoorium eksternina.

Muusikaharidus Tartus ja Tallinnas pärast 1940. aastatRedigeeri

1940. aastal koolid riigistati ning alustati õppeprogrammide ühtlustamist NSV Liidu teiste muusikaõppeasutustega.

Tartu Helikunsti Seltsi asutatud Tartu Kõrgem Muusikakool likvideeriti ja selle asemele loodi 1940. aasta sügisel Tartu Muusikakool, mis allus Eesti NSV Kunstide Valitsusele Tallinnas. Sisuliselt jäi koolis kõik vanaviisi: kool töötas endistes ruumides ja kasutas Tartu Kõrgema Muusikakooli vara.[7] 1941. aasta sügisel avati Haridusdirektooriumi otsusega taas Tartu Kõrgem Muusikakool, mida hakkas ülal pidama Tartu Linnavalitsus.[7]

Tallinna konservatooriumi kolm astet löödi pärast sõda lahku: 1944. aastal hakati muusikalist kõrgharidust andma Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1919. aastal asutatud Tallinna Kõrgem Muusikakool, mis oli 1923. aastal nimetatud ümber Tallinna Konservatooriumiks, mida on hiljem veel kaheksa korda ümber nimetatud ja mis kannab alates 2007. aastast nime Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia); muusikalist keskastme haridust hakati andma konservatooriumi juurde loodud Tallinna Riiklikus Muusikakoolis (1949. aastal nimetati kool ümber Tallinna Muusikakooliks ja 1975. aastal Georg Otsa nimeliseks Tallinna Muusikakooliks) ja muusikalist algõpet hakati andma Tallinna Lastemuusikakoolis (nimetati 1991. aastal ümber Tallinna Muusikakooliks).[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ajalugu. Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli veebisait.
  2. Vihma-Normet, Sirje. Otsa-kooli algusaastatele mõeldes. Õpetajate Leht, Õpetajate Leht, 10. september 2021.
  3. 3,0 3,1 3,2 Mets, Lembi. Kaunite kunstide kool – kas koolide sulatusahi? Õpetajate Leht, 1. detsember 2017.
  4. Tallinna Muusika- ja Balletikool. Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait.
  5. Allikvee, Aare. Juubilar Aleksander Lätte tänavast. Sirp ja Vasar, 5. detsember 1969.
  6. 6,0 6,1 Taru, Ene. Ühe muusiku tagasitulek. Kultuurileht, 16. august 1996.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Pilk Tartu Kõrgema Muusikakooli ellu. Postimees, 11. november 1943.

VälislingidRedigeeri