Olav Ehala

Eesti helilooja

Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist; Eesti Heliloojate Liidu esimees aastatel 20012014.

Olav Ehala Saaremaa Ooperipäevadel 22. juulil 2012

Ta lõpetas 1969. aastal muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass).

Ta mängis klahvpille ja laulis tausta ansamblis Kristallid ja kirjutas ansamblile mõned lood.

Ta oli 1970–1975 Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris muusik ja 1975–1991 muusikaala juhataja, 1991. aastast töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna.

Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") muusika eest rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele.

Aastatel 2001–2014 oli ta Eesti Heliloojate Liidu esimees.[1]

MuusikalidRedigeeri

Ehala on kirjutanud muusikalid "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) ja "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga; nimetatud ka rokkooperiks), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1981).

Koos saksofonist Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele džässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta džässikontserte klubides ja kontserdisaalides.

FilmidRedigeeri

Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmi "Nukitsamees" (režissöör Helle Karis, 1981) lauludest on paljudele hästi tuntud näiteks "Kodulaul", "Rahalaul", "Vitsalaul" ja "Valulaul"; ka "Karoliine hõbelõnga" (režissöör Helle Karis, 1984) laulud (nt "Vokilaul", "Näkilaul", "Lambalaul") on saanud populaarseks. Samuti on tuntuks saanud lugusid 1971. aastal valminud filmist "Don Juan Tallinnas" (nt "Vaid see on armastus").

TelesaatedRedigeeri

Olav Ehala on noorest põlvest peale olnud agar muusikastiilide tutvustaja ning eriti tänuväärseks kanaliks, kus seda teha, on ta pidanud televisiooni. Nii oli ta popmuusika ajalugu käsitleva Eesti Televisiooni saatesarja "Muinaslood muusikas" (1977–1978) saatejuht, pianist ja laulja. Saatesarja autor oli Valter Ojakäär, saadetest käis läbi terve plejaad Eesti ansambleid ja soliste, kes esitasid peamiselt maailma popiklassikat.

1988. aasta ETV saates "Vaid see on armastus" esitas Olav Ehala filmi- ja teatrimuusikat ansambel Kiigelaulukuuik.

2000. aastal valmis ETV-s Olav Ehala loominguline portree "Ob-la-di, Ob-la-da: Olav Ehala". Saates tutvustatakse Olav Ehalat kui Eesti popmuusika ajaloo tugisammast, kes kõigepealt tegutses ansamblis Kristallid. Lisaks filmi- ja teatrimuusikale kuulub tema loomingusse hulgaliselt poplaule. (Saatejuht Reet Linna, ajastu tausta valgustas Olavi Pihlamägi.)

2010. aastal andis Eesti Televisioon eetrisse kontserdisarja "Suvi kaob heinareel", millega tähistati helilooja Olav Ehala 60. sünnipäeva. Kõlas läbilõige Ehala loomingust, mida esitasid Pärnu Linnaorkester, vokaalansambel Meelega ja Tartu Noortekoor. Solistid olid Liisi Koikson, Hanna-Liina Võsa, Ott Lepland, Elo Toodo-Jakobs ja Lauri Liiv. Dirigeeris Paul Mägi.

2020. aastal tähistati Olav Ehala 70. sünnipäeva Alexela kontserdimajas muusikalise lavastusega tema loomingust, mis telesalvestisena on alaliselt vaadatav ERR-i veebikeskkonnas Jupiter. Lavastas Veiko Tubin, esinesid Collegium Musicale ja Ellerhein, lauljad Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liiv, Pärnu Linnaorkester dirigent Kaspar Männi juhatusel ning Tallinna Linnateatri laulvad näitlejad. Laval esines ka Olav Ehala ise koos oma kvartetiga.

Ehala 70. sünnipäeva tähistati 2020. aastal ka ERR-i saatega "Olav Ehala. Helide redelil" (autor Margit Kilumets). „Olku – jääv meile päike,“ ütleb seal oma sõbra kohta kirjanik Leelo Tungal. Viive Ernesaks, Peeter Tooma ja teised külalised on Kure tänavale kaasa toonud oma lood ja laulud päevakangelasest.

KiigelaulukuuikRedigeeri

Tihe koostöö seob Olav Ehalat vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, mis on esitanud rohkesti just Olav Ehala laule ja seadeid. Ansambliga on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis. Ilmunud on CDd "Siidiplaat", Olav Ehala autoriplaat "Kino-Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani".

Raimo Kangro Olav Ehala muusikastRedigeeri

Helilooja Raimo Kangro on iseloomustanud Olav Ehala muusikat nii:

Olav Ehala muusika on hõrgult omapärane helidemaailm, mille dimensioonid on mitmekihilised ja seda nii tunnetuslikust kui ka kompositsioonilisest küljest.[2]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Tema abikaasa on muusikaõpetaja Katrin Ehala, nende tütar on Eeva-Liisa Ehala-Tammik.[5]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

MuusikanäiteidRedigeeri