Igor Garšnek
Igor Garšnek (sündinud 30. juulil 1958) on eesti helilooja ja klahvpillimängija.
Garšnek lõpetas 1976. aastal Tallinna 2. Keskkooli, 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Eino Tambergi õpilasena ja 1984. aastal Leningradi Konservatooriumi Sergei Slonimski käe all.
Pärast seda on ta tegutsenud helilooja ja interpreedina, samuti helirežissöörina Eesti Raadios. Aastail 1984–1986 oli ta ka polüfooniaõppejõud Tallinna Konservatooriumis (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Igor Garšnek on töötanud ajalehe Sirp muusikatoimetajana.
Garšnek on mänginud ansamblites Synopsis, Data, Ruja (1985–1988), Gild, Aatrium ja Hõim. Alates 2003. aastast mängib ta ansamblis Led R.
Kuigi Garšnek mängib peamiselt klahvpille, oskab ta mängida ka baritoni, plokkflööti, basskitarri ja kitarri.
Garšnek on kirjutanud kaks sümfooniat; kontserdi elektrikitarrile, rokkansamblile ja sümfooniaorkestrile; kammermuusikat, näiteks "Leinamuusika 21.1.1924" keel- ja löökpillidele (1980); elektroonilist muusikat; rokksuurvorme; teatri- ja filmimuusikat ning pop- ja rokkmuusikat. Peale selle on Garšnek üksi või kaasautorina kirjutanud muusikaõpikuid, samuti on ta raamatu "Roostevaba raamat : Ruja" autor.
Teoseid
muudaTeosed
muuda- "Muusikaõpik IX klassile". Koos Anu Sepa ja Jaak Ojakääruga. 1996, teine trükk 2000.
- "Roostevaba raamat: Ruja [tekstid]". Koos Yoko Alenderi, Margus Kappeli, Jaanus Nõgisto, Rein Rannapi ja Peeter Sauteriga. Tallinn: HyperElwood, 1999.
- "Ruja: must ronk või valge vares". Tallinn: Pegasus, 2010.
- "Õhtumaade muusikalugu. III: 20. sajand". Tallinn: Avita, 2004.
Tunnustus
muuda- 1997 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (muusikakriitika eesti ajakirjanduses)
- 2017 Valgetähe V klassi teenetemärk[1]
Isiklikku
muudaTa on helilooja Anatoli Garšneki poeg.
Viited
muuda- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Igor Garšnek |
- Jaanus Kulli: "Pilliga vihma kätte jäänud Igor Garšnek: "Süntesaator pole mõeldud amfiibinimesele"" Õhtuleht, 14. juuni 2007