Rein Rannap

eesti helilooja ja pianist

Rein Rannap (sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas) on eesti helilooja ja pianist.

Rein Rannap (2007)

HaridusteeRedigeeri

PianistikarjäärRedigeeri

 
Rein Rannap (2006)

Rein Rannap andis pianistina esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides.

1987. aastal põgenes Rannap Nõukogude Liidust Itaalia kontserdireisi ajal. Algul elas ta Itaalias, seejärel Ameerika Ühendriikides. Hiljem on Rannap öelnud, et poleks lahkunud, kui oleks NSV Liidu lagunemist ja Eesti iseseisvumist ette teadnud.[1]

Eestis on Rein Rannap teinud mitu kontserditurneed. 1997., 1999. ja 2007. aastal toimus tema kontserditurnee "Klaver tuleb külla" Eesti kirikutes.

RokkmuusikRedigeeri

Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ja juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.

HeliloomingRedigeeri

Tema helilooming on valdavalt heakõlaline[viide?], postmodernistlikus stiilis.

OoperidRedigeeri

  • "Protsess" (rokkooper, 1975)
  • "Nurjatu saar" (2017)

Klaveriteosed ja -tsüklidRedigeeri

  • "Naiivsed ja süütud palad" (19801982)
  • "Klaverikontsert" (1984)
  • "Cruise Control" (1991)
  • "Six-pack piano" (1997)

OrkestriteosedRedigeeri

  • "Sümfoonia" (1986)
  • "Umbrellas" (1991)
  • "Eleegia" (1995)
  • "Papagoid" (1998)
  • "TimeSculpture" klaverile ja suurele orkestrile (2000)
  • Kammersümfoonia "La Sagrada Família" (2012, festivali Klaaspärlimäng tellimus)

Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat ja levilaule.

LevilauludRedigeeri

Kaalukaima osa tema loomingust moodustavadki ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta enda loomingut esitavat rokkansamblit: Ruja (1971–1975 ja 1980–1985), Noor-Eesti (1977–1988) ja Hõim (1979–1980). Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Heidy Tamme, Marju Kuut, Maarja-Liis Ilus jpt.

Aastatel 1971 ja 1973 võitis Rannap oma lauludega Tippmeloodia lauluvõistluse lõppkontserdi ("Sa tule nüüd", "Mis küll saab") ning 1974 ja 1975 Eesti Raadio aastalõpu võistluskontserdi ("Keegi tulla võib", "Sinu hääl").

Rannapi loodud poplauludest on tuntuimad "Suudlus läbi jäätunud klaasi", "Vana Vaksal", "Raagus sõnad", "Nii vaikseks kõik on jäänud", "Ühes väikses Eesti linnas", "Eesti muld ja Eesti süda".

DiskograafiaRedigeeri

Aasta Album
2004 "Tantsib klaveril"
2006 "Läbi jäätund klaasi", koos Maarja-Liis Ilusaga
2007 "Klaver tuleb külla"
2009 "Ilus maa", koos Kosmikutega
2018 "Tagasirändur", koos Ott Leplandiga

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Ta on muusiku ja muusikapedagoogi Heino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitiku Ines Rannapi poeg. Tema onu on lastekirjanik Jaan Rannap. Abielust laulja Katre Kõivaga on tal poeg Ikevald-Kaspar Rannap (esinejanimega Ike Rann).

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri