Klaver

Klaver
	Klaver
Liigitus	klahvpill / kordofon
Diapasoon
Sugulaspillid
	klavessiin, klavikord
Muusikuid
	Pianistide loend;

See artikkel räägib muusikainstrumendist; Jane Campioni filmi kohta vaata artiklit Klaver (film)

Klaver on klahvpill (klahvkeelpill). Klaver erineb klavessiinist selle poolest, et klaveril tekitatakse heli vildiga kaetud haamrikestega, mis klahvide allavajutamisel löövad vastu metallist keeli, pannes need võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimendavad.

Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemiseks ja teiste pillide või laulu saateks. See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teisaldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga, on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks.

Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver kordofonide hulka. Kaasaegse klaveri diaposooniks on 7¹⁄₄ oktaavi (88 klahvi).

Klaveri osad

Keeled

Keeled on pingutatud puust kõlakorpuse sees olevale metallist raamile. Madalamad keeled on ühekordsed, keskmised kahe- ja ülemised kolmekordsed. Kolm ühele kõrgusele häälestatud keelt annavad haamrikese lüües ka kolmekordse helitugevuse ja -kandvuse. Haamrikesed on kaetud vildiga, et saada tumedam ja mitte liiga terav kõla.

Pedaalid

Eri tüüpi klavereid

Tänapäevaseid klavereid on kahes põhitüübis: tiibklaver ja pianiino.

Vanem pianiino

Pianiino

Pianiino on kompaktne, sest selle kõlakast ja keeled asuvad vertikaalselt, kusjuures klaviatuur asub keelte suhtes keskel ja haamrikesed löövad keeli horisontaalselt. Tiibklaveril lööb aga haamrike keelt altpoolt ja langeb seejärel gravitatsiooni mõjul alla tagasi. Seetõttu on tiibklaver pianiinost tundlikum ja annab mängijale suurema kontrolli pilli üle. Siiski, hästireguleeritud pianiino mängib ilmselt sujuvamalt kui tiibklaver, mida pole aastaid reguleeritud, ja mõned väga head pianiinod suudavad võistelda tiibklaveritega tooni kvaliteedis ja tundlikkuses.

Tänapäevane pianiino

Pianiino klaviatuur ulatub tavaliselt neljanda oktaavi a-ni (la-ni). Kui pianiino klaviatuur ulatub viienda oktavi do-ni nagu tiibklavereil, nimetatakse seda kontsertpianiinoks. Eestis enne Teist maailmasõda valmistatud headest kontsertpianiinodest võib nimetada näiteks Sprenk-Läte omi.

Tiibklaver

Tiibklaveril on kõlakast ja keeled horisontaalses asendis ja keeled suunduvad klaviatuurist eemale. Seetõttu on tiibklaver väga suur pill, mille hoidmiseks ja kasutamiseks sobivad kõrgete lagedega avarad ruumid. Tiibklaveri nimetus tulenebki tema tiivakujulisest kõlakastist. Tiibklavereid on mitmes suuruses. Suurus varieerub olenevalt tootjast ja mudelist, kuid üldiselt eristatakse kontsertklaverit (umbes 2,2–3 m pikk), salongiklaverit (umbes 1,7–2,2 m) ja kabinetklaverit (mis võib olla lühem oma laiusest). Täissuuruses kontsertklavereid kasutatakse tavaliselt kontserdisaalides avalikeks esinemisteks, väiksemaid salongi- ja kabinetklavereid isiklikuks kasutamiseks, mille puhul on tähtsad pilli väiksemad mõõtmed ja madalam hind.

Üks märkimisväärne eelis pianiino ees on tiibklaveril aga see, et kõigil tiibklaveritel on spetsiaalne korduse kang, mis puudub pianiinodel. See korduse kang, igale klahvile oma, püüab haamrikese keele lähedal sellel ajal, kui klahvi mängitakse korduvalt ja kiiresti. Sellises olekus, kui haamrike "puhkab" kangil, saab pianist mängida korduvaid noote, staccato't ja trillereid märksa kiiremini ja täpsemalt kui see on võimalik pianiinol.

Elektriklaver

Elektriklaveril kasutatakse heli võimendamise võimaldamiseks spetsiaalseid helipäid, mille abil võimendatakse kas metallist keelte (nt Neo-Bechsteini elektriklaveril) või varraste (nt Rhodes'i elektriklaveril) või spetsiaalsete lehtkeelte (inglise k reed) (nt Wurlitzeri elektriklaveril) võnkumist elektromagnetväljas.

Vaata ka

Välislingid

Klaver – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Klaver – tsitaadid Vikitsitaatides