Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus
Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus on saksa etnomusikoloogide Erich Moritz von Hornbosteli ja Curt Sachsi loodud muusikainstrumentide liigitamise süsteem, mille kohaselt muusikainstrumendid on liigitatud heli tekitamise viisi järgi.
Liigitus avaldati 1914. aastal raamatus "Zeitschrift für Ethnologie". Ingliskeelne tõlge avaldati ajakirjas Galpin Society Journal 1961. aastal. Pillide liikide tähistamiseks kasutatakse Melvil Dewey kümnendliigitussüsteemi. Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituses oli algselt neli peamist liiki, viies peamine liik lisandus 1940. aastal.
IdiofonidRedigeeri
Idiofonid ehk korpuspillid on löökpillid, mille heli tekib kogu instrumendi võnkumisest. Eristatakse näpitavaid, hõõrutavaid, puhutavaid ideofone ning löödavaid idiofone.
Löödavad idiofonidRedigeeri
Pillil korpus liigub, kui instrumenti otse lüüa, kaudselt lüüa, raputada või kraapida.
Otse löödavadRedigeeri
Kaudselt löödavadRedigeeri
MembranofonidRedigeeri
Membranofonid ehk membraanpillid on löökpillid, mille heli tekitab membraani, kas pingul kile või naha võnkumine.
KordofonidRedigeeri
Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel.
Lihtsad kordofonidRedigeeri
LiitkordofonidRedigeeri
AerofonidRedigeeri
Aerofonid ehk õhkpillid on muusikainstrumendid, kus primaarselt pannakse võnkuma õhk.
Vabad aerofonidRedigeeri
Pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast.
PuhkpillidRedigeeri
Keelega puhkpillidRedigeeri
Keele võnkumine, mis paneb võnkuma pillitorus oleva õhusamba
Paariskeelega (kaksiklesthuulikuga) pillidRedigeeri
Ühekordse keelega (lesthuulikuga) pillidRedigeeri
TrompetRedigeeri
Helikõrgust saab muuta ainult huultega
Kromaatiline trompetRedigeeri
Elektrofonid – elektripillidRedigeeri
Heli tekitatakse elektrooniliselt.