Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus

Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus on saksa etnomusikoloogide Erich Moritz von Hornbosteli ja Curt Sachsi loodud muusikainstrumentide liigitamise süsteem, mille kohaselt muusikainstrumendid on liigitatud heli tekitamise viisi järgi.

Liigitus avaldati 1914. aastal raamatus "Zeitschrift für Ethnologie". Ingliskeelne tõlge avaldati ajakirjas Galpin Society Journal 1961. aastal. Pillide liikide tähistamiseks kasutatakse Melvil Dewey kümnendliigitussüsteemi. Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituses oli algselt neli peamist liiki, viies peamine liik lisandus 1940. aastal.

IdiofonidRedigeeri

Idiofonid ehk korpuspillid on löökpillid, mille heli tekib kogu instrumendi võnkumisest. Eristatakse näpitavaid, hõõrutavaid, puhutavaid ideofone ning löödavaid idiofone.

Löödavad idiofonidRedigeeri

Pillil korpus liigub, kui instrumenti otse lüüa, kaudselt lüüa, raputada või kraapida.

Otse löödavadRedigeeri

Kaudselt löödavadRedigeeri

MembranofonidRedigeeri

Membranofonid ehk membraanpillid on löökpillid, mille heli tekitab membraani, kas pingul kile või naha võnkumine.

KordofonidRedigeeri

Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel.

Lihtsad kordofonidRedigeeri

LiitkordofonidRedigeeri

AerofonidRedigeeri

Aerofonid ehk õhkpillid on muusikainstrumendid, kus primaarselt pannakse võnkuma õhk.

Vabad aerofonidRedigeeri

Pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast.

PuhkpillidRedigeeri

Keelega puhkpillidRedigeeri

Keele võnkumine, mis paneb võnkuma pillitorus oleva õhusamba

Paariskeelega (kaksiklesthuulikuga) pillidRedigeeri

Ühekordse keelega (lesthuulikuga) pillidRedigeeri

TrompetRedigeeri

Helikõrgust saab muuta ainult huultega

Kromaatiline trompetRedigeeri

Elektrofonid – elektripillidRedigeeri

Heli tekitatakse elektrooniliselt.