Ava peamenüü

Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine. Vedelas ja gaasilises keskkonnas levib helilaine pikilainena, milles keskkonna osakesed võnguvad laine levimise sihis. Laine levimisega kaasneb keskkonna paisumine ja hõrenemine, seega keskkonna deformatsioon.[1]

Heli saab lainetena levida elastses keskkonnas. Vaakumis helilained ei levi, sest puudub keskkond, mis võnkumist edasi kannaks.

Helilaine poolt keskkonna staatilisele rõhule lisanduvat vahelduvamärgilist akustilist lisarõhku nimetatakse helirõhuks. Energiat, mis kandub helilainega ajaühikus läbi laine levimise suunaga risti oleva pinna ühiku, nimetatakse heliintensiivsuseks.

Sisukord

HelilainevõrrandRedigeeri

  Pikemalt artiklis Helilainevõrrand

Helilainevõrrand on lainevõrrand, mis kirjeldab helilaine levi. Ühemõõtmeline helilainelevi võrrand helirõhu jaoks on vastavalt

 

kus

  •   on helirõhk Pa
  •   on osakese nihe m
  •   on helikiirus m/s
  •   on aeg s

Helilaine tajumineRedigeeri

Inimesel tekitab kuulmisaistingu õhus või vees leviva elastsuslaine poolt kuulmekilele avaldatav rõhk. Kõrv kuuleb helilaineid akustiliste võnkumistena, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni ligi 20 000 Hz.

ViitedRedigeeri

  1. ENE 2. köide, 1987

Vaata kaRedigeeri