Ivo Linna
eesti laulja
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2023) |
Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on eesti poplaulja. 1996. aastal esindas ta koos Maarja-Liis Ilusaga Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel ja saavutas lauluga "Kaelakee hääl" viienda koha.
| Ivo Linna | |
|---|---|
 Ivo Linna esinemas Heateo festivalil Tammsaare pargis 7. mail 2011 | |
| Sündinud |
12. juuni 1949 Kuressaare |
| Seotud esitajad | Apelsin, Rock Hotel |
Foto: Jaan Künnap
Haridus
muuda
Foto: Jaan Künnap
Ivo Linna on lõpetanud Kuressaare (tolleaegse nimega Kingissepa) keskkooli ja õppinud aastail 1967–1969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust.[1]
Muusikutee
muudaIvo Linna on alustanud laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansambliga Müstikud (1966–1967). Sellele järgnes ansambel System (1968) ja seejärel taas Müstikud (1969), kuid seekord tegutsesid nad Tartus. Sundajateenistuse endises Nõukogude armees läbis Linna Eestis – ta oli Tondil sõjaväeorkestris muusik.[1]
Telepubliku ette astus Ivo Linna esimest korda 1968. aasta sügisel Eesti Televisiooni saates "Kanal 13", mille toimetaja ja saatejuht oli Mati Talvik. Ivo Linna laulis 1970. aastal valminud telefilmis "Duett-Duell" lugu "Julge laul".[1]
Pärast ajateenistust Nõukogude armees oli ta baar-varietee Tallinn ja hiljem ka teiste varieteede solist. Aastail 1973–1974 oli ta Olav Ehala ansambli solist, aastal 1975 oli orkestris Vana Toomas, aastail 1975–1980 kuulus ansamblisse Apelsin ja aastast 1978 ansamblisse Rock Hotel. Viimasesse kuulus ta 2022. aastani, mil ansambel tegutsemise lõpetas.
Ivo Linna töötas alates 1985. aastast Eesti Raadio estraadiorkestri koosseisulise solistina.[1] Ta on üle 30 aasta teinud koostööd Antti Kammistega. 2010. aastate teisest poolest alates on Ivo Linna esinenud Eesti lavadel koos ansambliga Supernova.[2]
Laulva revolutsiooni ajal kujunes Ivo Linna selle üheks juhtmuusikuks. Ta on laulnud kuulsaks Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu: "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" ja "Isamaa ilu hoieldes".[1]
Tuntud laule Ivo Linna esituses
muuda- "Aeg ei peatu" (Tõnu Aare / Ott Arder)
- "Vana vaksal" (Rein Rannap / Peeter Ilus)
- "Eestlane olen ja eestlaseks jään" (In Spega) (K. A. Hermann / Alo Mattiisen / Jüri Leesment)
- "Kaelakee hääl" (Maarja-Liis Ilusaga) (Priit Pajusaar / Kaari Sillamaa)
- "Julge laul" (Tony Macaulay / John Macleod, eesti keeles Heldur Karmo)
- "Aasta siis oli 65" (Ivo Linna / Ivo Linna)
- "Kikilips" (Jerry Leiber / Mark Stoller eesti keeles Henno Käo)
- "Sülita vaid allatuult" (Ivo Linna / Ott Arder)
- "Suur lilleaed" (Cy Coben / Charles Green, eesti keeles Heldur Karmo)
- "Suur loterii" (Rainer Michelson / Urmas Jaarman) jt.
Muud
muuda
- Ta osales oma kooli poistekoori koosseisus 1960. aasta üldlaulupeol Tallinnas.[3]
- Ivo Linna astus esimest korda lavale rahva ette 29. oktoobril 1966 Saaremaa esimese kitarristide ansambliga Müstikud.[4]
- "Ma olen olnud sellel helesinisel ekraanil aastast 1968. Esimene esinemine ekraani vahendusel tolle aasta 28. novembril, kui näidati varem tehtud salvestust, on selgelt meeles," on Ivo Linna oma teleesinemiste kohta öelnud.[5]
- Saatest "Kanal 13" on säilinud vaid helisalvestis, millel on Ivo Linna esimene Eesti Televisioonis esitatud lugu "Armastan vaid sind" ("Armastada teisi eal ei saa ...", originaalis "I'll Never Fall in Love Again"), mis on ka laulja esimene ametlik salvestis. Ta esitas sellel lisaks ansambel The Beatlesi loo "Hey Jude" järgi tehtud laulu "Hei, Liis". Ivo Linna ise on öelnud, et "see on kõige parem biitlite paroodia, mis üldse tehtud on".[6]
- Ivo Linna hiti "Julge laul" loo autorid on Tony Macaulay / John MacLeod (esmaesitus 1968. aastal). Selleks, et seda lugu oleks võimalik ka Nõukogude Liidus esitada, pidi tol ajal autor olema mõni Ida-Euroopa helilooja, mistõttu on 2001. aasta Ivo Linna kogumikplaadil veel ekslikult loo autoriks märgitud J. Komenski.[1]
- Pärast sõjaväeteenistust töötas ta 1971. aastal lühikest aega RAMETO toimetaja-administraatorina.[7]
- 1974. aastal esitas Ivo Linna Valter Ojakääru ja Jaan Kaplinski laulu "Vastu kerkivale kuule", mille tekstis on read "Saame oma tuppa, saame ühte voodi, saame teineteise nõnda kui meid loodi". Eesti Raadios keelati "pornograafilise" teksti tõttu selle laulu esitamine.
- Enda esitatavatest lugudest on Ivo Linna lemmiklaul "Laula mu laulu, helisev hääl" (Kenny Rogers / Leelo Tungal), mis on tema repertuaari kuulunud 1982. aastast.[5]
- ""Kikilipsust" ei oodanud me lugu tehes mingit hitti, aga see on kindlasti kõige rohkem soovitud lugu minu repertuaarist," on Ivo Linna öelnud.[4]
- 1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel 5. koha saanud "Kaelakee hääles" laulmisele puikles Ivo Linna alguses kõvasti vastu, kuna pidas end vanuse poolest ebasobivaks.[8]
- 2016. aastal Jõgeval toimunud II Eesti naiste tantsupeol "Mehe lugu" oli Ivo Linna peo patroon kui eesti mehe parim etalon.[1]
- Ivo Linna on ETVs 2018. aastal juhtinud mälumängu "Reis ümber Eesti" ja kuulunuid aastaid Eesti Raadio saate "Mnemoturniir" mängijate koosseisu.
- Oma suvekodust Muhumaal on andnud Ivo Linna hea ülevaate Tallinna Televisiooni saatesarjas "Kas tohib?".
- Laulja luges 14. mail 2021 ette Tallinna päeval toimunud e-etteütluse. (1988. aasta 14. mail esitas ta esimest korda viis isamaalist laulu.)[9]
- Ivo Linna on öelnud: "Minu vend Taivo oli suunaja number üks, et minust saaks muusiku elukutse pidaja. Ilma vanema vennata ei oleks minust mingisugust lauljat saanud."[10]
- Ivo Linnal on The Beatlesi fännina üle 300 nende originaalplaadi ja 230 kogumiku.[7]
Rolle filmides
muuda- 1969 "Viimne reliikvia", mängufilm, munk
- 1970 "Varastati Vana Toomas", mängu- ja muusikafilm, solist
- 1974 "Sillerdav päev", dokumentaal- ja muusikafilm, esineja
- 1982 "Šlaager", mängufilm, Ivo Linna
- 1984 "Reekviem", mängufilm, kapten Viktor Vene
- 1984 "Hundiseaduse aegu", mängufilm, Tunneti sõber
- 2010 "Riigimehed", teleseriaal, inimene Sülemi reklaamis
- 2012 "Priceless", mängufilm, Ivo
- 2013 "Kertu", mängufilm, laulja jaanitulel
- 2021 "Eesti matus", mängufilm, vana Andres[11]
Tunnustus
muuda- 1979 – Ranna sovhoosi auhind laulu "See meeletu maailm" eest (koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga)
- 1980 – parim laulja Arne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80"
- 1987 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1980. aastad – parim laulja ajakirja Noorus lugejaküsitluste põhjal[viide?]
- 1980–1985 – lemmiklaulja Eesti Raadio saate "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate küsitluse põhjal[7]
- 2000 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[12]
- 2008 – Eesti Fonogrammitootjate Ühingu elutööpreemia "Panus Eesti Muusikasse"
- 2012 – Saare maavalitsuse teeneteplaat
- 2017 – Hendrik Krummi nimeline kultuuripreemia silmapaistva loomingulise karjääri ning Saare- ja Muhumaa järjekindla esindamise eest[13]
- 2017 – Emakeeleõpetuse sõber[14]
- 2018 – sajandi saarlane[15]
- 2018 – Kuldne Plaat: Apollo eriauhind "Apollo aasta artist" plaadi eest "Suur loterii"[16]
- 2018 – Vabariigi taastamise tänukivi[17]
- 2021 – Kuldne Plaat: "Aasta esitaja" tiitel plaadi eest "Moevooludest hoolimata"
- 2021 – Tallinna teenetemärk[18]
- 2022 – raadio Elmar 25 aasta parim meesartist
Eurovisiooni lauluvõistlus
muuda| "Eurolaul" / "Eesti laul" | Eurovisioon | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Aasta | Laul | Punktid | Koht | Kaaslauljad | Punktid | Koht |
| 1994 | "Elavad pildid" | 112 | 3 | – | – | – |
| 1996 | "Kaelakee hääl" | 62 | 1 | Maarja-Liis Ilus | 94 | 5. |
| 1996 | "Lihtne viis" | 40 | 12 | Kadi-Signe Selde | – | – |
| 1998 | "Andesta" | 56 | 6 | Evelin Samuel | – | – |
| 2002 | "Computer Love" | 14 | 10 | Yvetta Kadakas | – | – |
| 2017 | "Suur loterii" | 12 | 5 | – | – | – |
| 2021 | "Ma olen siin" | 2 | 11 | Robert Linna | ||
Diskograafia
muuda- 1984 "Ivo Linna" 12" LP, Meloodia
- 1993 "Ivo Linna '93", CD ja MC, AS Fifaa
- 1996 Maarja-Liis Ilus / Ivo Linna, "Away From Home / Kaelakee Hääl", CD singel, Kaljuste Music Group
- 1998 "Iff 1" CD ja MC, Ivo Linna
- 1999 Ivo Linna ja Rock Hotel "Kõva ketas", CD, Hitivabrik
- 2001 "Enne ja pärast päeva", CD, Hitivabrik
- 2001 "Eesti kullafond" 3MC, 3CD, Hitivabrik
- 2006 "Üksi, iseendas üksi..." Hitivabrik
- 2009 Ivo Linna ja ansambel Supernova "Originaal", CD, Eesti Rahvusringhääling
- 2009 "Sangar seiklusfilmis" ERR, DVD
- 2012 "Kui ma oleksin jõuluvana", CD
- 2013 "Päike sõbra aknas", CD, LP, Ivo Linna
- 2015 Ivo Linna, Tõnis Mägi, Jaak Joala "Las Jääda kõik, mis hea...", Hitivabrik, 2xCD
- 2017 Ivo Linna ja ansambel Supernova "Iff. Suur loterii", CD, LP, Seashore Production, DVD
- 2018 "Ivo Linna laulab Raimond Valgre laule", Hitivabrik, CD, LP
- 2018 "Unustatud ja unustamatu noorus", Vaiguviiul, 2xCD
- 2019 "Südames Eestimaa", Hitivabrik, CD, LP
- 2019 "Tundmatu Ivo Linna" (Eesti kullafond), Hitivabrik, 3xCD
- 2020 Ivo Linna, Politsei- Ja Piirivalveorkestri Big Band "Moevooludest hoolimata", LP
- 2021 "Taevatähtedest tee", Wolf Events OÜ, CD, LP[19]
Isiklikku
muudaIvo Linna isa Timoteus Linna oli õigeusu preester, koorijuht ja Kuressaare Muuseumi direktor, ema Helene töötas samuti muuseumis.[20]
Linna emapoolsed vanavanemad olid küüditatud; ta on näinud vaid oma Siberist tagasi toodud vanaema.[21]
Ta on muusik Taivo Linna ja kiviraidur Temme Linna noorem vend. Nende onu oli ajakirjanduse uurija Juhan Peegel.
Aastatel 1973–1995 oli Ivo Linna abielus ajakirjanik Reet Linnaga. Neil on tütar Hanna-Stina Vahimets[22] ja poeg Robert Linna.[21]
Alates 1999. aasta juunist on Ivo Linna abielus raamatupidaja Imbi Aderiga.[23]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Nädala juubilar: Ivo Linna 70. Kesknädal.
- ↑ Ivo Linna ansambliga Supernova.
- ↑ Ivo Linna: kõige suuremad on tegelikult kõige lihtsamad inimesed. Pealinn, 27. september 2021.
- ↑ 4,0 4,1 Ivo Linna oma populaarseimast loost: me ei oodanud sellest mingit hitti. err.ee, 16.10.2016.
- ↑ 5,0 5,1 Ivo Linna: ma tunnen, et olen eestlaste oma. Peegel nr 15.
- ↑ Ivo Linna muusikukarjääri algusaegadest. Kuulutaja, 11. jaanuar 2019.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Tere Iff, kuidas läheb? Eesti Päevaleht, 12.06.1999.
- ↑ Ivo Linna ei tahtnud „Kaelakee häält“ laulda: mõtlesin, et mis tilulilu lugu see nüüd on?! Õhtuleht.ee, 6. juuli 2018.
- ↑ Ivo Linna: kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise. Pealinn, 04. mai 2021.
- ↑ Ivo Linna: minu vend Taivo oli see, kes minust inimese kasvatas. Kroonika, 27. juuni 2016.
- ↑ Eesti filmi andmebaas.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Krummi preemiaga tunnustati Ivo Linnat". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2017. Vaadatud 23. märtsil 2018.
- ↑ Monika Undo. Emakeeleõpetuse sõber Ivo Linna armastab eesti keelt igavesti Õpetajate Leht, 18.05.2018.
- ↑ "Saarlased valisid sajandi saarlaseks Ivo Linna". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. veebruar 2018. Vaadatud 23. märtsil 2018.
- ↑ Ivo Linna pärjati Kuldse Plaadi eriauhinnaga
- ↑ "Vabariigi taastamise tänukivi kuulub tänavu Ivo Linnale" menu.err.ee, 20. august 2018
- ↑ Tallinna linna teenetemärk.< Linnameedia.
- ↑ Ivo Linna. Discography.
- ↑ Ivo Linna: ilma vanema venna Taivota ... Õhtuleht, 27. juuni 2016. Vaadatud 04.02.2023.
- ↑ 21,0 21,1 Ivo Linna: püüan olla leebe vanaisa. Saarte Hääl, 7. september 2019.
- ↑ Kristi Vainküla, Ivo Linna sai vanaisaks, Õhtuleht, 4. jaanuar 2000
- ↑ Ivo Linna: otsus Reedast lahku minna oli õige, olen sellest ajast saati olnud õnnelik. Õhtuleht, 13. juuni 2009.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ivo Linna |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ivo Linna |
- Ivo Linna andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
- "Ivo Linna – mees rahva hulgast" Eesti Päevaleht 12. juuni 1999
- Maris Meiessaar, "Ivo Linna – üle aegade lemmik", EPL Laupäev, 7. juuni 2008
- Jüri Aarma. Ivo Linna: Looduse imesid linnas ei näe, Maaleht, 23. detsember 2008
- Verni Leivak. Õnnelik Ivo Elu24.ee, 6. juuni 2009
- Mart Niineste. Muistendeid Saaremaa vägilasest Iffist EPL, 13. juuni 2009
- Olev Remsu. Lugusid Ifist. Kogumikus "Eesti keeles ja meeles", kursuseraamat, 2014
- Rainer Kerge. Ivo Linna "Viie isamaalise laulu" esmaettekandest 30 aastat tagasi: "See oli võitlus nutuga, klomp oli kogu aeg kurgus." Õhtuleht, 16. juuni 2018
- Ivo Linna: Eesti Laulule viib mind soov eputada err.ee, 3. veebruar 2021
- Mari Torga, Neeme Raud. Ivo Linna: kõige suuremad on tegelikult kõige lihtsamad inimesed Pealinn, 27. september 2021