Ivo Linna
eesti laulja
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2023) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2023) |
Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on eesti poplaulja. 1996. aastal esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, esitades koos Maarja-Liis Ilusaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas viienda koha.
| Ivo Linna | |
|---|---|
 Ivo Linna esinemas Heateo festivalil Tammsaare pargis 7. mail 2011 | |
| Sündinud |
12. juuni 1949 Kuressaare |
| Seotud esitajad | Apelsin, Rock Hotel |
Foto: Jaan Künnap
Haridus muuda
Foto: Jaan Künnap
Ivo Linna on lõpetanud Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli ja õppinud aastatel 1967–1969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust.[1]
Muusikutee muuda
Ivo Linna alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (1966–1967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Nõukogude armees teenis Ivo Linna Eestis – oli muusik sõjaväeorkestris Tondil.[1]
Telepubliku ette astus Ivo Linna esimest korda sügisel 1968 Eesti Televisiooni saates „Kanal 13“, mille toimetaja ja saatejuht oli Mati Talvik. 1970. aastal valminud telefilmis „Duett-Duell“ laulis Ivo Linna "Julge laulu".[1]
Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baar-varietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 1973–1974 oli Ivo Linna solist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 1975–1980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ja 1978. aastast ansamblisse Rock Hotel kuni 2022. aastani, mil ansambel tegutsemise lõpetas.
Ivo Linna on töötas alates 1985. aastast Eesti Raadio estraadiorkestri koosseisulise solistina.[1] Üle 30 aasta on laulja teinud koostööd Antti Kammistega. 2010. aastate teisest poolest alates esineb Ivo Linna Eesti lavadel koos ansambliga Supernova.[2]
Laulva revolutsiooni ajal kujunes Ivo Linna selle ühiskonnaprotsessi üheks juhtivaks muusikuks, kes laulis kuulsaks Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" ja "Isamaa ilu hoieldes".[1]
Tuntud laule Ivo Linna esituses muuda
- "Aeg ei peatu" (Tõnu Aare / Ott Arder)
- "Vana vaksal" (Rein Rannap / Peeter Ilus)
- "Eestlane olen ja eestlaseks jään" (In Spega) (K. A. Hermann / Alo Mattiisen / Jüri Leesment)
- "Kaelakee hääl" (Maarja-Liis Ilusaga) (Priit Pajusaar / Kaari Sillamaa)
- "Julge laul" (Tony Macaulay / John Macleod, e.k. Heldur Karmo)
- "Aasta siis oli 65" (Ivo Linna / Ivo Linna)
- "Kikilips" (Jerry Leiber / Mark Stoller e.k. Henno Käo)
- "Sülita vaid allatuult" (Ivo Linna / Ott Arder)
- "Suur lilleaed" (Cy Coben / Charles Green, e.k. Heldur Karmo)
- "Suur loterii" (Rainer Michelson / Urmas Jaarman) jt.
Muud muuda
- Osales oma kooli poistekoori koosseisus 1960. aasta üldlaulupeol Tallinnas.[3]
- Esimest korda astus Ivo Linna lavale rahva ette 29. oktoobril 1966 Saaremaa esimese kitarristide ansambliga Müstikud.[4]
- "Ma olen olnud sellel helesinisel ekraanil aastast 1968. Esimene esinemine ekraani vahendusel tolle aasta 28. novembril, kui näidati varem tehtud salvestust, on selgelt meeles," ütleb Ivo Linna oma teleesinemiste kohta.[5]
- Saatest „Kanal 13“ on säilinud vaid helisalvestis, sellel on esimene Eesti Televisioonis Ivo Linna esitatud lugu "Armastan vaid sind" ("Armastada teisi eal ei saa ...", originaalis "I'll Never Fall in Love Again"), mis on ka laulja esimene ametlik salvestis. Ta esitas lisaks ansambli The Beatles "Hey Jude" järgi tehtud loo "Hei, Liis". "See on kõige parem biitlite paroodia, mis üldse tehtud on," on Ivo Linna ise öelnud.[6]
- Ivo Linna hiti "Julge laul" loo autorid on Tony Macaulay / John MacLeod (esmaesitus 1968. aastal). Et aga seda lugu saaks Nõukogude Liidus esitada, tuli tol ajal autorina näidata mõni Ida-Euroopa helilooja, mistõttu on veel 2001. aasta Ivo Linna kogumikplaadil märgitud loo autoriks ekslikult J. Komenski.[1]
- 1971. aastal, pärast sõjaväeteenistust, töötas ta lühikest aega RAMETO toimetaja-administraatorina.[7]
- 1974. aastal esitas Linna Valter Ojakääru ja Jaan Kaplinski laulu „Vastu kerkivale kuule“, mille tekstis on read „Saame oma tuppa, saame ühte voodi, saame teineteise nõnda kui meid loodi“. Selle laulu esitamine Eesti Raadios keelati, põhjuseks oli „pornograafiline“ tekst.
- Enda esitatavatest lugudest on Ivo Linna lemmiklaul "Laula mu laulu, helisev hääl" (Kenny Rogers / Leelo Tungal), mis kuulub tema repertuaari 1982. aastast.[5]
- ""Kikilipsust" ei oodanud me lugu tehes mingit hitti, aga see on kindlasti kõige rohkem soovitud lugu minu repertuaarist," on öelnud Linna.[4]
- 1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel 5. koha saanud "Kaelakee hääles" laulmisele puikles Linna algul kõvasti vastu, kuna pidas end vanuse poolest mittesobivaks.[8]
- 2016. aastal Jõgeval toimunud II Eesti naiste tantsupeol „Mehe Lugu“ oli Ivo Linna peo patrooniks kui eesti mehe parim etalon.[1]
- Ivo Linna on juhtinud ETVs mälumängu "Reis ümber Eesti" (2018. aastal), ta kuulub aastaid Eesti Raadio saate "Mnemoturniir" mängijate koosseisu.
- Oma suvekodust Muhumaal on andnud Ivo Linna hea ülevaate Tallinna Televisiooni saatesarjas „Kas tohib?“.
- Laulja luges ette 14. mail 2021 Tallinna päeval toimunud e-etteütluse. (1988. aasta 14. mail esitas ta esmakordselt viis isamaalist laulu.)[9]
- Ivo Linna on öelnud: "Minu vend Taivo oli suunaja number üks, et minust saaks muusiku elukutse pidaja. Ilma vanema vennata ei oleks minust mingisugust lauljat saanud."[10]
- The Beatlesi fännil Linnal on üle 300 nende originaalplaadi ja 230 kogumiku.[7]
Rolle filmides muuda
- 1969 "Viimne reliikvia", mängufilm, munk
- 1970 "Varastati Vana Toomas", mängu- ja muusikafilm, solist
- 1974 "Sillerdav päev", dokumentaal- ja muusikafilm, esineja
- 1982 "Šlaager", mängufilm, Ivo Linna
- 1984 "Reekviem", mängufilm, kapten Viktor Vene
- 1984 "Hundiseaduse aegu", mängufilm, Tunneti sõber
- 2010 "Riigimehed", teleseriaal, inimene Sülemi reklaamis
- 2012 "Priceless", mängufilm, Ivo
- 2013 "Kertu", mängufilm, laulja jaanitulel
- 2021 "Eesti matus", mängufilm, vana Andres[11]
Tunnustus muuda
- 1979 – Ranna sovhoosi auhind laulu "See meeletu maailm" eest (koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga)
- 1980 – parim laulja Arne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80"
- 1987 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1980. aastad – parim laulja ajakirja Noorus lugejaküsitluste põhjal
- 1980–1985 – lemmiklaulja Eesti Raadio saate "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate küsitluse põhjal[7]
- 2000 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[12]
- 2008 – Eesti Fonogrammitootjate Ühingu elutööpreemia "Panus Eesti Muusikasse"
- 2012 – Saare maavalitsuse teeneteplaat
- 2017 – Hendrik Krummi nimeline kultuuripreemia silmapaistva loomingulise karjääri ning Saare- ja Muhumaa järjekindla esindamise eest[13]
- 2018 – sajandi saarlane[14]
- 2018 – Kuldne Plaat: Apollo eriauhind «Apollo aasta artist» plaadi eest "Suur loterii"[15]
- 2018 – Vabariigi taastamise tänukivi[16]
- 2021 – Kuldne Plaat: "Aasta esitaja" tiitel plaadi eest „Moevooludest hoolimata“
- 2021 – Tallinna linna teenetemärk[17]
- 2022 – raadio Elmar 25 aasta parim meesartist
Eurovisiooni lauluvõistlus muuda
| "Eurolaul" / "Eesti laul" | Eurovisioon | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Aasta | Laul | Punktid | Koht | Kaaslauljad | Punktid | Koht |
| 1994 | "Elavad pildid" | 112 | 3 | – | – | – |
| 1996 | "Kaelakee hääl" | 62 | 1 | Maarja-Liis Ilus | 94 | 5. |
| 1996 | "Lihtne viis" | 40 | 12 | Kadi-Signe Selde | – | – |
| 1998 | "Andesta" | 56 | 6 | Evelin Samuel | – | – |
| 2002 | "Computer Love" | 14 | 10 | Yvetta Kadakas | – | – |
| 2017 | "Suur loterii" | 12 | 5 | – | – | – |
| 2021 | "Ma olen siin" | 2 | 11 | Robert Linna | ||
Diskograafia muuda
- 1984 "Ivo Linna" 12" LP, Meloodia
- 1993 "Ivo Linna '93", CD ja MC, AS Fifaa
- 1996 Maarja-Liis Ilus / Ivo Linna, "Away From Home / Kaelakee Hääl", CD singel, Kaljuste Music Group
- 1998 "Iff 1" CD ja MC, Ivo Linna
- 1999 Ivo Linna ja Rock Hotel "Kõva ketas", CD, Hitivabrik
- 2001 "Enne ja pärast päeva", CD, Hitivabrik
- 2001 "Eesti kullafond" 3MC, 3CD, Hitivabrik
- 2006 "Üksi, iseendas üksi..." Hitivabrik
- 2009 Ivo Linna ja ansambel Supernova "Originaal", CD, Eesti Rahvusringhääling
- 2009 "Sangar seiklusfilmis" ERR, DVD
- 2012 "Kui ma oleksin jõuluvana", CD
- 2013 "Päike sõbra aknas", CD, LP, Ivo Linna
- 2015 Ivo Linna, Tõnis Mägi, Jaak Joala "Las Jääda kõik, mis hea...", Hitivabrik, 2xCD
- 2017 Ivo Linna ja ansambel Supernova "Iff. Suur loterii", CD, LP, Seashore Production, DVD
- 2018 "Ivo Linna laulab Raimond Valgre laule", Hitivabrik, CD, LP
- 2018 "Unustatud ja unustamatu noorus", Vaiguviiul, 2xCD
- 2019 "Südames Eestimaa", Hitivabrik, CD, LP
- 2019 "Tundmatu Ivo Linna" (Eesti kullafond), Hitivabrik, 3xCD
- 2020 Ivo Linna, Politsei- Ja Piirivalveorkestri Big Band "Moevooludest hoolimata", LP
- 2021 "Taevatähtedest tee", Wolf Events OÜ, CD, LP[18]
Isiklikku muuda
Laulja emapoolsed vanavanemad olid küüditatud; ta on näinud vaid oma vanaema, kes Siberist tagasi toodi.[19]
Ivo Linna on muusik Taivo Linna ja kiviraidur Temme Linna noorem vend. Nende onu oli ajakirjanduse uurija Juhan Peegel. Tema isa Timoteus Linna oli õigeusu preester, koorijuht ja Kuressaare muuseumi direktor, ema Helene oli samuti muuseumis tööl.[20]
Aastatel 1973–1995 oli ta abielus Reet Linnaga, kellega tal on tütar Hanna-Stina[21] ja poeg Robert.[19]
1999. aasta juunis abiellus ta raamatupidaja Imbi Aderiga.[22]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Nädala juubilar: Ivo Linna 70. Kesknädal.
- ↑ Ivo Linna ansambliga Supernova.
- ↑ Ivo Linna: kõige suuremad on tegelikult kõige lihtsamad inimesed. Pealinn, 27. september 2021.
- ↑ 4,0 4,1 Ivo Linna oma populaarseimast loost: me ei oodanud sellest mingit hitti. err.ee, 16.10.2016.
- ↑ 5,0 5,1 Ivo Linna: ma tunnen, et olen eestlaste oma. Peegel nr 15.
- ↑ Ivo Linna muusikukarjääri algusaegadest. Kuulutaja, 11. jaanuar 2019.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Tere Iff, kuidas läheb? Eesti Päevaleht, 12.06.1999.
- ↑ Ivo Linna ei tahtnud „Kaelakee häält“ laulda: mõtlesin, et mis tilulilu lugu see nüüd on?! Õhtuleht.ee, 6. juuli 2018.
- ↑ Ivo Linna: kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise. Pealinn, 04. mai 2021.
- ↑ Ivo Linna: minu vend Taivo oli see, kes minust inimese kasvatas. Kroonika, 27. juuni 2016.
- ↑ Eesti filmi andmebaas.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3363
- ↑ "Krummi preemiaga tunnustati Ivo Linnat". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2017. Vaadatud 23. märtsil 2018.
- ↑ "Saarlased valisid sajandi saarlaseks Ivo Linna". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. veebruar 2018. Vaadatud 23. märtsil 2018.
- ↑ Ivo Linna pärjati Kuldse Plaadi eriauhinnaga
- ↑ "Vabariigi taastamise tänukivi kuulub tänavu Ivo Linnale" menu.err.ee, 20. august 2018
- ↑ Tallinna linna teenetemärk.< Linnameedia.
- ↑ Ivo Linna. Discography.
- ↑ 19,0 19,1 Ivo Linna: püüan olla leebe vanaisa. Saarte Hääl, 7. september 2019.
- ↑ Ivo Linna: ilma vanema venna Taivota ... Õhtuleht, 27. juuni 2016. Vaadatud 04.02.2023.
- ↑ Kristi Vainküla, Ivo Linna sai vanaisaks, Õhtuleht, 4. jaanuar 2000
- ↑ Ivo Linna: otsus Reedast lahku minna oli õige, olen sellest ajast saati olnud õnnelik. Õhtuleht, 13. juuni 2009.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ivo Linna |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ivo Linna |
- Ivo Linna andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
- "Ivo Linna – mees rahva hulgast" Eesti Päevaleht 12. juuni 1999
- Maris Meiessaar, "Ivo Linna – üle aegade lemmik", EPL Laupäev, 7. juuni 2008
- Jüri Aarma. Ivo Linna: Looduse imesid linnas ei näe, Maaleht, 23. detsember 2008
- Verni Leivak. Õnnelik Ivo Elu24.ee, 6. juuni 2009
- Mart Niineste. Muistendeid Saaremaa vägilasest Iffist EPL, 13. juuni 2009
- Olev Remsu. Lugusid Ifist. Kogumikus "Eesti keeles ja meeles", kursuseraamat, 2014
- Rainer Kerge. Ivo Linna „Viie isamaalise laulu“ esmaettekandest 30 aastat tagasi: „See oli võitlus nutuga, klomp oli kogu aeg kurgus.“ Õhtuleht, 16. juuni 2018
- Ivo Linna: Eesti Laulule viib mind soov eputada. err.ee, 3. veebruar 2021
- Mari Torga, Neeme Raud. Ivo Linna: kõige suuremad on tegelikult kõige lihtsamad inimesed. Pealinn, 27. september 2021