"Sind surmani" on Lydia Koidula luuletus, mille viisistas Aleksander Kunileid.

Sind surmani[1]

Sind surmani küll tahan
Ma kalliks pidada,
Mu õitsev Eesti rada,
Mu lehkav isamaa!
Mu Eesti vainud, jõed
Ja minu emakeel,
Teid kõrgeks kiita tahan
Ma surmatunnil veel!


Ja tihti siiski leian
Su silmis pisaraid!
Mu Eestimaa, oh looda,
Küll ajad muutuvad!
Meil tulevased tunnid
Veel toovad kinnitust.
Käi kindlalt! Nõua õigust!

Aeg annab arutust.

Laulu kantakse sageli ette Eesti laulupidudel.

Laulust on töötluse teinud Alo Mattiisen ja laulva revolutsiooni ajal esitas töötlust Ivo Linna ansambliga In Spe. Töötlus on üks "Viiest isamaalisest laulust".

Viited muuda

  1. "Sind surmani". laulud.ee. Vaadatud 27.01.2021.

Välislingid muuda