Jüri Aarma

Eesti näitleja, muusik ja ajakirjanik

Jüri Aarma (30. mai 1951 Kirovi oblast21. mai 2019 Tallinn) oli eesti näitleja, muusik ja kultuuriajakirjanik.

Jüri Aarma juhtimas "Vaba rahva laulu" Kuressaare lossihoovis 20. augustil 2013
Jüri Aarma 1984. aastal esinemas ansambli Hampelmann koosseisus
Foto: Jaan Künnap

Aarma sündis Venemaal Kirovi oblastis Betseva külas küüditatud eestlaste peres. 1956. aastal saabus ta koos perega Eestisse, kooliajal elas Pärnus.

Aastatel 19701974 õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VI lennus (kursusejuhendajad Grigori Kromanov ja Mikk Mikiver).

Seejärel töötas ta kuni 1995. aastani Noorsooteatris näitlejana. Aastatel 19921996 oli ta Kuku Raadio koosseisuline toimetaja, seejärel üks kaasautoreid. 19952002 oli ta ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja. Lisaks töötas ta Maalehes kultuuritoimetajana. Samuti tegutses Aarma vabakutselise näitleja, laulja ja pillimehena.

Alates 1979. aastast kuulus ta koos Kaarel Kilveti ja Lauri Nebeliga 1980. aastate menuansamblisse Hampelmann, kes esitas humoorikaid rahvalikke laule.[1] 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel esines luges ja laulis ta sageli Eesti Raadio huumorisaates "Meelejahutaja".

Aastatel 1995–2001 tegi Jüri Aarma saatejuhina Eesti Televisioonis teatritegelastest persoonisaadete sarja "Siin ja praegu" (vähemalt 76 saadet), 2018.–2019. aastal jätkas sarnast saatesarja pealkirjaga "Praegu ja siin" Tallinna Televisioonis.

Alates hooajast 2010/2011 juhtis ta koos Gerli Padariga laulusaadet "Lauluga maale".

LoomingRedigeeri

Rolle filmides ja teleseriaalidesRedigeeri

  • 1975 – "Löö vastu" (tudengifilm) – Avo Eller
  • 1980 – "Kuninganna Maudi maa" (ETV telelavastus) – peaosaline koos Külliki Tooliga
  • 1981 – "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust I jagu" (telemängufilm) – Jaan Anvelt, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees
  • 1981 – "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust II jagu" (telemängufilm) – Jaan Anvelt, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees
  • 1981 – "Pihlakaväravad" (mängufilm) – Kalle
  • 1985 – "Alevimaastikud" (dokumentaalfilm) – teksti lugeja
  • 1988 – "Näkimadalad III jagu" (telemängufilm) – Hans Verthausen
  • 1994 – "Jüri Rumm" (mängufilm) – pillimees
  • 1997 – "Waba Riik" (teleseriaal)
  • 2002 – "Jätkusõja viimased sõdurid" (dokumentaalfilm) – teksti lugeja
  • 2003 – "Kodu keset linna" (teleseriaal) – Felix
  • 2007 – "Georg" (mängufilm) – pianist klubis
  • 2007 – "Tuulepealsed leelod" (dokumentaalfilm) – teksti lugeja
  • 2011 – "Koddo" (tudengifilm) – vanamees
  • 2012 – "Allveelennud" (mängufilm) – hääled
  • 2012 – "Ellawood" (tudengifilm) – joodik
  • 2012 – "Umbkotid" (telemängufilm) – Jüri Maimik
  • 2017 – "Litsid" (teleseriaal) – Linda isa hr Värk
  • 2017 – "Rohelised kassid" (mängufilm) – patsient

RaamatRedigeeri

2011. aastal ilmus Jüri Aarma intervjuude kogumik "Hobusest Mozartini" (kirjastus Maalehe Raamat).

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli Gunnar Aarma. Tema vend on August Aarma ja õde oli Maria Tilk.

Ta oli abielus koorijuhi ja muusikapedagoogi Merike Aarmaga, neil on poeg Kiur Aarma ja tütar Roosi-Mae Aarma.

Aarma noot oli sol-diees.

Jüri Aarma hukkus 21. mail 2019 rongiõnnetuses.[3]

Aarma pere ostis 6000 euro eest Kaarli kiriku Walckeri orelile 12 Jüri Aarma nimelist vilet.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri