See artikkel räägib Eesti Raadio saatest; samanimelise 19. sajandil ilmunud ajakirja kohta vaata Meelejahutaja (ajakiri), 1989–1996 aastatel ilmunud samanimelise ajalehe kohta vaata Meelejahutaja (ajaleht)

"Meelejahutaja" oli Eesti Raadio RAMETO toimetuse meelelahutussaade.

Saate loomine

muuda

RAMETO oli lühend toimetuse nimest "Raadio meelelahutustoimetus" ning selle kõlava lühendi kordusele oli üles ehitatud ka mitmete saadete tunnuslaul.

"Meelejahutaja" saatele pani nime Peeter Hein, kes võttis eeskujuks varem ilmunud ajakirja Meelejahutaja nime.[1] Esimese saate salvestus toimus 27. oktoobril 1973 Eesti Raadio Valges saalis, saade läks eetrisee 28. oktoobril 1973.[2] Esimeses saates osalesid näitlejad Eino Baskin, Einari Koppel, Ago Saller, Milvi Jürgenson, Hans Kaldoja, kes lugesid humoreske. Saates osalesid "Mnemoturniiri" Tarkade Klubi liikmed Voldemar Saul, Matti Tarum, Hardi Tiidus, Ivar Viil ja Mark Sinisoo ning saatejuht oli Hans Kiiver. Saates mängis Olav Ehala ansambel ja laulsid solistid Uno Loop, Liilia Kotkas ja Boris Lehtlaan.[3]

Saate tootmine

muuda

"Meelejahutaja" koostamise ja lavastusliku ettevalmistamisega tegeles RAMETO toimetuse neli meest: vanemtoimetaja Toivo Tootsen ning toimetajad Peeter Hein, Vello Mikk ja Priit Aimla. Humoreskid valis Priit Aimla, muusika ja muusikud valis Vello Mikk, intervjuud tegid Toivo Tootsen ja Peeter Hein. Hiljem liitus toimetusega veel Ralf R. Parve.[4]

Saadete ülesehitus oli pikka aega ühesugune. Toivo Tootsen on meenutanud: "Üks saade oli 80 minutit pikk. Ülesehituselt selline, et esimene plokk, umbes 25–30 minutit, oli avalikult lindistuselt. Enne järgmist lindistuseplokki tuli niinimetatud reklaamiplokk, kus olid reklaamid, muusika ja üldharivad vahepalad." Vahepaladest said kiiresti tuntuimateks Valdeko Vende nopped saja aasta tagustest ajalehtedest. Naljade esitamise eest saates hoolitses Eino Baskini Eesti Draamateatri baasil loodud näitetrupp, millest saigi üsna kiiresti "Meelejahutaja" visiitkaart. Baskin korraldas saate estraadipoolt 1980. aastani.[5]

Pärast seda kutsus Noorsooteatri trupi lindistustele Priit Aimla. Kaarel Kilveti juhtimisel tuli Noorsooteater saatesse värske noore seltskonnaga – Andres Ots, Guido Kangur, Tõnu Oja, Luule Komissarov, Helene Vannari, Lauri Nebel jt. Trupp osales saate tegemisel 1988. aastani.[5]

Kolmas ajajärk algas "Meelejahutajas" Raimo Aasa juhtimisel. Keskenduti rohkem eesti autorite loomingule: Raimo Aas, Lembit Sibul, Silver Alev, Jüri Paet jt. Näitlejad olid VAT Teatri trupist nagu Dajan Ahmet, Ülo Lodeson, Marika Vaarik ja teised. Sageli lõi saates kaasa Margus Lepa.[5]

Enamik saateid salvestati publikule esinedes Eesti Raadio valges saalis.[6] "Meelejahutajat" jätkus ligi 22 aastaks ja enam kui 1000 saateks, kuni viimane neist 29. mail 1995. aastal eetrisse läks.[5]

"Meelejahutajas" esinenuid

muuda

Viited

muuda
  1. "Estraaditähestik: Meelejahutaja 1". ERR Arhiiv (Aeg 04:10).
  2. http://err.ee/files/Eesti_Raadio_ajalugu.pdf (vaadatud 12.01.2013)
  3. Meelejahutaja I lindistus. arhiiv.err.ee, vaadatud 6. oktoober 2023.
  4. Kadanik, Marko (25. august 2018). ""Meelejahutaja" püsis rameto neljal sambal". Õhtuleht. Vaadatud 7. detsembril 2019.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Kadanik, Marko (25. august 2018). "Eetris särasid näitlejad, kuid suurima töö tegi ära Priit Aimla". Õhtuleht. Vaadatud 13. märtsil 2024.
  6. FOTIS, otsing Meelejahutaja

Välislingid

muuda