Kaarel Kilvet
Kaarel Kilvet (13. juuli 1944 Pärnu – 30. aprill 2005 Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja ja laulja.
EluluguRedigeeri
Kaarel Kilvet lõpetas Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja eriala IV lennu 1970. aastal.
Aastatel 1970–1993 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris. 1979. aastal asutas Kaarel Kilvet Noorsooteatri trio Hampelmann, mis tegutses aktiivselt 1987. aastani. 1993–1998 oli ta Pärnu Endla teatri lavastaja, 1998–2005 vabakutseline.
Kilvet on lavastanud ka mitmes muus Eesti kutselises ja rahvateatris.
Kilvet tegi tihedat koostööd Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga. Raadios esines ta paljudes kuuldemängudes, avalikel üritusel ja oli aastaid "Meelejahutaja" lavastaja. Televisioonis sai väga populaarseks tema lavastatud lastelavastuste sari "Mõmmi ja aabits".
LavastusedRedigeeri
Näitlejana teatrilaval, televisioonis ja filmidesRedigeeri
- "Don Quijote" 1970 IV lennu diplomilavastus Noorsooteatris
- "Kardemoni linna rahvas ja röövlid"
- "Nukitsamees" 1981 täispikk mängufilm, Ätt
LavastajanaRedigeeri
Kilvet tõi Eesti lavadele üle 80 lavastuse, neist 15 jaoks kirjutas ta muusika.
- "Mary Poppins" Noorsooteater
- "Valge tee kutse" 1985 Noorsooteatris
- "Thijl Ulenspiegel" 1986
- "Skangpoomijad" 1988
- "Miks Jeppe joob?" 1993 Endla teater
- "Toronto – Vilsandi, nõudmiseni" 1993
- ""Valge Hobuse" võõrastemaja" 1993
- "Gösta Berlingi saaga" Pärnu Endla teatris.
- "Mängime Smuuli" 1998 Koguval kooliteatrite kirjanduslik teatriprojekt
- "Mõmmi ja aabits" jäi viimseks lavastuseks, 2005 Rakvere teatris.
Muusikaline kujundusRedigeeri
- "Mary Poppins" 1970 Noorsooteater (oli ka lavastaja)
- "Mõmmi ja aabits" lastelavastustesari Eesti Televisioonis
- "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" 2002 Ugala (Kilvet oli ka lavastaja ja üks näitlejaid)
Tegevus muusikunaRedigeeri
Kaarel Kilvet laulis ja mängis ansamblites Leegajus ja Kukerpillid, teatriansamblites Hampelmann ning Folcklassikhuliganbänd ja Vana-Juhan, samuti oli populaarne duett Kaarel Kilvet ja Tõnu Tamm. Kilveti lauludest on tänaseni menukad "Rannalinna restoranis", "Istsõ maailma veerekõsõ pääle" ja "Pojad on mul õige naksid". Tema 60. sünnipäevaks 2004. aastal valmis muusikakogumik autori lauludega aastatest 1969–2000.
TunnustusRedigeeri
- Eesti NSV teeneline kunstnik (sai selle aunimetuse eelviimasena)[viide?]
- 2005 – Valgetähe V klassi teenetemärk
IsiklikkuRedigeeri
Aastatel 1970–1990 oli Kaarel Kilvet abielus Krista Kilvetiga. Nende tütred on Krõõt Kilvet, Kertu Saks (s Kilvet) ja Kadri Kilvet.
Aastatel 1995–2005 elas koos Ene Talmariga[viide?].
KirjandusRedigeeri
- Kertu Saks. Isaga koos: mälestusi Kaarel Kilvetist: jutualbum, Pegasus 2006.