See artikkel räägib reekviemist kui jumalateenistusest; reekviemi kui iseseisva muusikateose kohta vaata artiklit Reekviem (muusika); Erkki-Sven Tüüri teose kohta vaata Reekviem (Tüür); Aleksandra Marinina kriminaalromaani kohta vaata artiklit Reekviem (Marinina); Eesti filmi kohta vaata artiklit Reekviem (film); Mozarti heliteose kohta vaata Reekviem (Mozart).

Reekviem (ladina k requiem) on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Algselt olid reekviemi osade meloodiate aluseks gregoriuse koraalid ja ladinakeelsed tekstid. See oli ja on ka praegu katoliku kiriku leinamissa aluseks. Esimese reekviemi, iseseisva teosena, kirjutas Johannes Ockeghem(1410–1497). See oli esimene mitmehäälselt polüfooniliselt komponeeritud teos, erinevalt reekviemist gregoriaani koraali põhjal, mis on ühehäälne.

Reekviemi osad muuda

Requiem aeternan dona eis, Domine

Kyrie eleison, Christe eleison, Kyrie eleison.

Requiem aeternam

Absolve Domine

1.Dies irae! Dies illa. 2.Tuba mirum, 3.Rex tremendae, 4.Recordare, 5.Ingemisco, 6.Confutatis, 7.Lacrimosa.

1.Domine Iesu Christe, 2.Hostias.

Sanctus, sanctus, sanctus Domine, Deus Sabaoth

Agnus Dei, qui tollis peccata mundi, dona eis requiem

Lux aeterna luceat eis, Domine

  • Pie Jesu (võib olla, kuid mitte alati):

Pie Jesu, dona eis requiem

Libera me Domine

In paradisum deducant te Angeli