Saaremaa Muuseum

Saaremaa Muuseum on Saaremaal asuv maakonnamuuseum, mille tuumikuks on Kuressaare piiskopilinnus. Saaremaa Muuseum on Eesti vanimaid ja suurimaid muuseume.[viide?] Selle asutamisaastaks loetakse 1865, kui Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts (Verein zur Kunde Oesels).[1]

Saaremaa Muuseumi tuumiku moodustab Kuressaare piiskopilinnus

Saaremaa Muuseumi filiaalid on Saare Arhiivraamatukogu, Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum ja Mihkli Talumuuseum.

Saaremaa Muuseumi direktor on alates 2017. aasta lõpust Rita Valge. Muuseumi teadur on Olavi Pesti. [2]

AjaluguRedigeeri

  • 17. veebruar 1865 – asutati Saaremaa Uurimise Selts (Verein zur Kunde Oesels), Saaremaa Muuseumi eelkäija [1]
  • 12. september 1866 – seltsi kogude esimene näitus [1]
  • 1887 – avati esimene püsiväljapanek Kuressaare gümnaasiumi direktori majas [1]
  • 1892 – muuseum kolis Lossihoovis asunud endisesse ohvitseride hoonesse (pole säilinud) [1]
  • 1897 – muuseum koliti nn. kadettide hoonesse (praegu muuseumi kantselei) [1]
  • 19. september 1913 – uus püsinäitus avati linnuse ülakorrusel [1]
  • kevad 1919 – muuseumi kogud viidi linnusest üle Kubermangu tänav 14 asunud kohtu- ja politseihoonesse [3]
  • suvi 1922 – muuseumi kogud toodi tagasi Lossihoovis asuvasse hoonesse, kus nüüd asub muuseumi kantselei, ja avati külastamiseks [3]
  • 1923 – Saaremaa Uurimise Selts likvideeritakse [3]
  • kevad 1925 – muuseum kolis Kuressaare linnusesse [3]
  • 1940 – Saaremaa Muuseum nimetati ümber koduloomuuseumiks [4]
  • Saksa okupatsiooni ajal taastatakse muuseumi endine nimi [4]
  • 24. september 1946 – Kuressaare linnus avati pärast II Maailmasõda külastamiseks [4]
  • aastail 1946 – 50 kasutati paralleelselt ka nimetust Kuressaare Maakondlik Muuseum [4]
  • 15. juuni 1947 – Saaremaa Muuseum taasavati ametlikult külastamiseks. Valminud olid ajaloo ja loodusloo väljapanekud [4]
  • 21. november 1948 – avati Viktor Kingissepa majamuuseum (filiaal) [4]
  • 1950 – muuseum nimetati ümber Kuressaare rajoonidevaheliseks koduloomuuseumiks (alates 1952 – Kingissepa) [4]
  • 21. juuni 1959 – avati Mihkli Talumuuseum (filiaal) [4]
  • 1959 – muuseumi nimeks saab Saaremaa koduloomuuseum [4]
  • 1970 – muuseumi hooldada anti Muhu ja Pöide kirik (1976 kuulutati need muuseumi filiaalideks) [4]
  • 19. mai 1973 – avati Koguvas Juhan Smuuli Muuseum (filiaal) [4]
  • 1979Koguva küla territoorium (30,4 ha) eraldati muuseumile. Filiaal nimetati ümber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseumiks [4]
  • 7. mai 1980 – Muhus Linnuse külas avati Eemu tuulik kui muuseumi filiaal [4]
  • 1989 – isetegevusliku muuseumi baasil asutati uus filiaal – Ruhnu Muuseum [4]
  • 1990 – taastati nimi Saaremaa Muuseum [4]
  • 1990 – J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseumist sai iseseisev Muhu Muuseum [4]
  • 1990 – Muhu kirik anti tagasi EELK Muhu kogudusele [4]
  • 1991 – Pöide kirik anti üle EELK Saaremaa praostkonnale [5]
  • 1991 – võeti maha V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi pőhiekspositsioon [5]
  • 1. jaanuar 1992 – V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi asemel moodustati uus filiaal: Saare Arhiivraamatukoguks ja Linnakodaniku Muuseum [5]
  • 18. juuni 1992 – avati uus filiaal – Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum [5]
  • 2002 – likvideeriti Linnakodaniku muuseum [5]
  • 2012 – Eemu tuulik anti üle Muhu vallale ning Korsi talu ja Ruhnu muuseum Rannarootsi muuseumile [6]

Muuseumi direktoridRedigeeri

ViitedRedigeeri