Leelo Tungal

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas) on eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija, kes on kantud oma raamatu "Seltsimees laps ja suured inimesed" eest Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) 2010. aasta aunimekirja.

Leelo Tungal ja Jüri Engelbrecht kirjandustänaval.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 11. september 2021

Leelo Tungal, 8. mai 2010

Triin Koch, Aare Kruusimäe ja Leelo Tungal XI noorte laulu- ja tantsupeol juulis 2011 pärast neidudekoori esitatud "Ilusa rõõmu laulu"

Leelo Tungal 2021. aasta Kirjandustänava festivalil

Haridus ja töö

Leelo Tungal sündis Tallinnas Ruila kooliõpetajate Helmes ja Feliks Tungla peres. Ta on lõpetanud 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (eesti keele ja kirjanduse erialal).

Ta on töötanud Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972–1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (1981–1984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (1994–1996) ning ajakirja Hea Laps peatoimetajana (1994–2018).

1997. aastast on ta ühtlasi ka MTÜ Hea Laps juhatuse esimees.

1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.

Looming

Leelo Tungal kuulub nn kassetipõlvkonda, tema esikkogu "Kummaliselt kiivitajad kurtsid" ilmus neljandas kassetis 1966. aastal.

Tema kirjandusloome hõlmab "sadakond raamatut, tuhatkond laulu", nagu on luuleliselt kokku võtnud kultuurilehe Sirp ajakirjanik Pille-Riin Larm 2019. aastal, kui Leelo Tungal pälvis riikliku elutööpreemia.

Triloogia "Seltsimees laps"

"Seltsimees laps" on Leelo Tungla autobiograafiline romaanisari, mis koosneb kolmest osast ning käsitleb kirjanduslikus kastmes tema enda mälestusi, nähtuna lapse silme läbi. Triloogia tegevustik räägib väljamõeldud süüdistuse põhjal Siberisse viidud emast ja teda koju ootama jäänud perekonnast. Kirjanik jutustab lugusid 1950. aastate alguse lapsepõlvest, mis kõigile raskustele vaatamata oli ikkagi lapsepõlv.

Triloogia osad:

1. "Seltsimees laps ja suured inimesed. Veel üks jutustus õnnelikust lapsepõlvest" (Tänapäev, 2008)
2. "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed" (Tänapäev, 2009)
3. "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa" (Tänapäev, 2018)

2018. aastal loodi Leelo Tungla raamatute "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed" ainetel mängufilm "Seltsimees laps". Filmi režissöör on Moonika Siimets. Väikest Leelot mängib Helena Maria Reisner.

2023. aastal eesti kirjanduse päeva eel korraldas Vikerraadio küsitluse, et selgitada välja kuulajate lemmikteosed uuemast (aastate 1991–2022) eesti ilukirjandusest. Ülekaalukalt pälvis esimese koha Leelo Tungla triloogia "Seltsimees laps" (2008–2018).

Libretod ja laulusõnad

Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muusikalavastuste (nt rokkooper "Põhjaneitsi", koguperemuusikal "Juku", muusikal "Nukitsamees", muusikalavastus "Luiged, mu vennad!" jm) libretosid ja mitu näidendit. Paljudele tema tekstidele on loodud populaarseks saanud laule, tema sõnadega laule lauldakse laulupidudel.

Lauluvõistluse "Eurolaul 1993" võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. "Eurolaul 1994" võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Laulu meloodia kirjutas Ivar Must ja sõnad Leelo Tungal.

2000. aastatel on Leelo Tungal peaaegu igal aastal andnud oma panuse ühte mängulisse muusikatraditsiooni: ETV saate "Ringvaade" Eurovisiooni võidulaulu kiiresituseksperimenti, mis seisneb selles, et kohe pärast laupäeval toimunud rahvusvahelist Eurovisiooni lauluvõistlust kirjutab Leelo Tungal pühapäeval Eurovisiooni võidulaulule eestikeelsed sõnad ning mõni tunnustatud eesti poplaulja kannab Leelo Tungla sõnadega võidulaulu juba esmaspäeval "Ringvaate" saates ette.

Luuleraamatud

• "Karune lugu" (Kunst, 1975)
• "Koera elu" (Eesti Raamat, 1976)
• "Mooni avastamine" (Eesti Raamat, 1978)
• "Hundi lugemine" (Eesti Raamat, 1978)
• "Väike ranits" (Eesti Raamat, 1982)
• "Tere-tere" (Eesti Raamat, 1985)
• "Sul on teha mehetöö" (Eesti Raamat, 1987)
• "Vana vahva lasteaed" (Eesti Raamat, 1988, valikkogu)
• "Minu kodu" (Printest, 1991)
• "Ema abilised" (Eesti Raamat, 1991)
• "Aastaring" (Printest ; Koolibri 1992)
• "Ei nime Ei hinda" (Eesti Raamat, 1990–1993)
• "Tondu" (Tiritamm, 1993)
• "Põrsas Pamp" (Monokkel, 1993)
• "Põrsapõli" (Monokkel, 1994)
• "Palju õnne sünnipäevaks!" (Kupar, 1994)
• "Tubli lapse tunnikell" (Kirilille Kirjastus, 1996)
• "Päkapiku pähklikott" (Ramona, 1996)
• "Kõik on emadele kallid" (Kunst, 1996)
• "Kassileegu" (Koolibri, 1996)
• "Küll on hea!" (Kirilille Kirjastus, 1998)
• "Marjajuur lume all" (Prisma Prindi Kirjastus, 2000)
• "Tema amet" (Ilo, 2001)
• "Sampo värviraamat" (Sampo, 2001, 2002, 2003)
• "Kirjad jõuluvanale" (Sild, 2001)
• "Pururikas laps" (Sild, 2002)
• "Kõige ilusam ema" (Tänapäev, 2002)
• "Väike jõulusoov" (Tänapäev, 2004)
• "Lepatriinu faksiga" (Ilo, 2004, valikkogu)
• "Salajutt" (TEA Kirjastus, 2006)
• "Lätikeelne jäätis" (Tuum, 2006)
• "Koer tunneb koera" (Tänapäev, 2006, valikkogu, jutud ja luuletused)
• "Sabaga päike" (TEA Kirjastus, 2007)
• "Чем измерить озорство? / Kuidas mõõta põngerjatempe?" (Издательство КПД, 2009) vene ja eesti keeles
• "Loomabeebits" (Tammerraamat, 2009)
• "Kama üks ja kama kaks" (Menu Kirjastus, 2009)
• "Jõuluajal juhtuvadki imed" (Tammerraamat, 2009)
• "Tragi tüdruk Kata" (Tammerraamat, 2011)
• "Liisbeti päev" (Tammerraamat, 2011)
• "Südasuvi" (Tammerraamat, 2012, valikkogu)
• "Meie koduloomad" (Tammerraamat, 2012)
• "Porgand töötab porgandina" (Tammerraamat, 2013)
• "Vanaema on meil nõid" (Tammerraamat, 2014)
• "Konn kobrulehe all" (Tammerraamat, 2015)
• "Päkapikud askeldavad" (Tammerraamat, 2018)

Proosaraamatud

• "Neitsi Maarja neli päeva" (Eesti Raamat, 1980); (Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008)
• "Pool koera" (Eesti Raamat, 1983)
• "Kirju liblika suvi" (Eesti Raamat, 1986)
• "Kartul, lehm ja kosmonaut" (Eesti Raamat, 1986)
• "Kristiina, see keskmine" Sarjast: Minu esimene raamat (Eesti Raamat, 1989); (Tänapäev, 2008 ja 2014)
• "Pille, Madis ja teised" (Eesti Raamat, 1989)
• "Barbara ja suvekoerad" (Eesti Muusikafond, 1992)
• "Humanitaarmõrv Bestoonias" (Monokkel, 1993; pseudonüümiga Lola Fiaccola)
• "Vampiir ja pioneer" (Koolibri, 1993)
• "Vaesed jõulud, rikkad jõulud" (Koolibri, 1993)
• "Barbara ja sügiskoerad" (Huma, 1994)
• "Nagu kass ja koer" (Kupar, 1995); 2. täiendatud ja uuesti trükitud pealkirjaga „Mustamäe sussimurdja" (TEA Kirjastus, 2009)
• "Ema Luule jõulukaardid" (Ilo, 1995)
• "Krutski linna lood" (Kupar, 1997)
• "Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval" (Hotger, 1997)
• "Varesele valu" (Avita, 2002)
• "Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas" (Huma, 2002)
• "Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassistamine Vana-Inimlas" (Ilo, 2002)
• "Siri Siiriuselt" (Tänapäev, 2003)
• "Anna ja Aadama lood" (Avita, 2003)
• "Siil Felix ja päkapliks Kerli" (Varrak, 2004)
• "Väike draakon ja päkapikud" (Kalev, 2005)
• "Siil Felix ja sekelduste sügis" (Varrak, 2005)
• "Siil Felix ja kriminaalne loomaaed" (Varrak, 2005)
• "Hernetont Ernestiine" (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005)
• "Koer tunneb koera". Sarjast "Minu esimene raamat" (Tänapäev, 2006)
• "Seltsimees laps ja suured inimesed" (Tänapäev, 2008)
• "Naljatilgad lähevad laulupeole" (Menu Kirjastus, 2009)
• "Mustamäe sussimurdja (=Nagu kass ja koer)" (TEA Kirjastus, 2009)
• "Miriami lood" (Eesti Päevaleht, 2009)
• "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed" (Tänapäev, 2009)
• "Jõuluvana, kes kartis lapsi" (Tammerraamat, 2010)
• "Sinilillega lumememm" (Ajakirjade Kirjastus, 2013)
• "Raha-haa-haa" (Tammerraamat, 2014)
• "Puudel Pedro ja igatsustasu" (Petrone Print, 2014)
• "Jänesepoeg otsib sõpra" (Tammerraamat, 2015)
• "Maimetsa laste lood" (Tänapäev, 264 lk, 2015) ISBN 9789949278244
• "Jänes Juliuse arvuti" (Tammerraamat, 2019)
• "Anni uhke uudis" (Tammerraamat, 2020)
• "Kati, Carl ja isevärki farm" (Rahva Raamat, 2020) – kaasautor koos Aleksei Turovskiga

Tõlked

• "Seltsimees laps ja suured inimesed": läti keeles: "Biedrs bērns un lielie cilvēki" (2018)
• "Lumemees Ludvigi õnn": läti keeles: "Sniegavīra Ludviga laime", (2018)
• "Lumemees Ludvigi õnn": saksa keeles: "Schneemann Ludwigs größtes Glück", (2017)
• „Siil Felixi" sari: vene keeles: "Ёжик Феликс", (2014)
• „Seltsimees laps ja suured inimesed": leedu keeles: "Draugė mergaitė ir suaugė žmonės", (2013)
• „Barbara ja suvekoerad": vene keeles: "Барбара и летние собаки", (2012)
• "Barbara ja sügiskoerad": vene keeles: "Барбара и осенние собаки", (2012)
• „Samet ja saepuru": vene keeles: "Бархат и опилки", (2012)
• „Naljatilgad lähevad laulupeole": vene keeles: "Пошли смешинки на Певческий праздник", (2011)
• „Seltsimees laps ja suured inimesed": vene keeles: "Toварищ рeбенок и взрослыe люди", (2010)
• „Kristiina, see keskmine": vene keeles: "Kристийна, или легко ли быть средней сестрой", (2009)
• „Miriami lood": vene keeles: "Истории Мириам", (2009)
• „Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas": soome keeles: "Juku, Kalle ja laivanhaltia Tallinnassa", (2002)
• „Kristiina, see keskmine": soome keeles: "Kristiina, se keskimäinen", (1994)
• „Kartul, lehm ja kosmonaut": inglise keeles: "Potatoes, cows and cosmonauts", (1991)
• „Pool koera": vene keeles: "Половина собаки", (1991)
• „Tere-tere": vene keeles: "В один прекрасный грустный день", (1991)
• „Neitsi Maarja neli päeva": vene keeles: "Четыре дня Маарьи", (1986)
• „Seltsis on segasem": vene keeles: "Куча мала", (1984)

• läti keeles: "Daudzpusīgais ronis", (2014) (luuletused)
• armeenia keeles: "Seitsme mere taga", (2011) (luuletused)
• vene keeles kogumikus: "Между морем и землёй: стихи поэтов Прибалтики для детей" („Mere ja maa vahel"), (2014)
• vene keeles: "Просто чудо!" : стихи для детей („Lihtsalt ime!" : luuletusi lastele), (2013)
• vene keeles: "Чем измерить озорство" („Kuidas mõõta põngerjatempe?"), (2009)
• "Seltsimees laps ja suured inimesed" soome keeles: "Toveri lapsi (2019)
• "Seltsimees laps ja suured inimesed" ungari keeles: A Gyermek elvtárs és a nagy emberek" (2021)

Tunnustus

• 1997 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (koos Karel Korbiga, "Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval")
• 2005 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2007 – Muhvi auhind
• 2008 – Harjumaa kultuuripärl
• 2009 – stipendium "Ela ja sära"
• 2010 – IBBY lastekirjanduse aunimekirja (IBBY Honour List) kandmine teose "Seltsimees laps ja suured inimesed" eest
• 2014 – Lasteombudsmani tunnustusauhind „Lastega ja lastele", elutööpreemia
• 2015 – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
• 2017 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Hallooo!" (pidades silmas ka autori panust viimaste aastakümnete eesti lasteluulesse))
• 2019 – Eesti laulu- ja tantsupidude kodarraha
• 2019 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
• 2019 – Balti Assamblee kirjanduspreemia
• 2020 – EELK Teeneteristi III järgu orden
• 2021 – Harjumaa aukodaniku teenetemärk

Kirjandusauhinnad

• 1986 – Virumaa lasteraamatu preemia („Kirju liblika suvi")
• 1992 – Nukitsa konkurss, 2. koht kirjanike kategoorias ("Kristiina, see keskmine")
• 1993 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Barbara ja suvekoerad")
• 1993 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Ainus kangelastegu on naeratus")
• 1994 – Nukitsa konkurss, 2. koht kirjanike kategoorias ("Barbara ja suvekoerad")
• 1994 – Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Palju õnne sünnipäevaks", kunstnik Henno Käo)
• 1998 – Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Küll on hea!", kunstnik Ülle Meister)
• 1999 – J. Oro nimeline lastekirjanduse preemia
• 2000 – Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase noorteromaani võistluse II koht ("Varesele valu")
• 2006 – Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Lätikeelne jäätis", kunstnik Kirke Kangro)
• 2006 – Nukitsa konkurss, 3. koht kirjanike kategoorias (Siil Felixi sari (2003–2004): "Siil Felix ja päkapliks Kerli"; "Siil Felix ja kriminaalne loomaaed"; "Siil Felix ja sekelduste sügis")
• 2019 – Virumaa kirjandusauhind ("Seltsimees laps ja suured inimesed")

Mälestuspink

2012. aastal paigaldati Ruila parki Helmes, Feliks ja Leelo Tungla nimeline pink.

Isiklikku

Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil on kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro.

Välislingid

• Leelo Tungal andmekogus IMDb (inglise)
• Leelo Tungal: Usalduseta peab unustama ehk Seltsimees lapse sünd EPL, 31. oktoober 2008
• Kalev Kask "Leelo Tungal pälvis "Harjumaa Kultuuripärli" preemia" EPL, 28. detsember 2008
• Tiiu Suvi "Sõnadele tõeline sõber" Eesti Naine, 10. november 2008
• http://tungalleelo.onepagefree.com/?id=7994&onepagefree=agh03smmn7v0bscoqbv24ldk80
• Leelo Tungal: Valter Ojakäär jäi lõpuni härrasmeheks, kes ei kurda ega kärgi Leelo Tungla eessõna bibliograafiale "Valter Ojakäär 100"] (tekst täies mahus) ERR Kultuur, 10. märts 2023
• "Meie kirjanduse lugu", 4. osa ETV kultuurisaade on külas Leelo Tunglal. ERR, 2022