Aleksei Turovski

Eesti zooloog, zoosemiootik ja kunstnik

Aleksei Turovski (sündinud 4. augustil 1946 Moskvas Nõukogude Liidus) on juudi päritolu Eesti zooloog.

Aleksei Turovski 13. septembril 2022 Tallinna loomaaias gruppi juhendamas
Aleksei Turovski (2009)
Aleksei Turovski ja Juku-Kalle Raid Ahto Mulla raamatu "Loomade elu" esitlusel Kuku klubis
Foto: Ave Maria Mõistlik, 9. juuni 2014

Tema töö- ja huvivaldkonnad on parasitoloogia, etoloogia, zoosemiootika, mütoloogia ja paleontoloogia.

Elulugu

muuda

Aleksei Turovski kolis perega Tallinna Nõmmele[1], kui oli kolmekuune.

Turovski lõpetas 1965. aastal Tallinna 19. keskkooli. 1973. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli zooloogia erialal. Kaks aastat õppis ta ka keemiat.

Alates 1972. aastast töötab ta Tallinna loomaaias parasitoloogi, ringijuhendaja ja ekskursioonijuhina.[2] Aastatel 19762001 töötas ta Eesti mereinstituudis. Samuti õpetab ta Tartu ja Tallinna ülikoolis loomapsühholoogiat ja zoosemiootikat.

Turovski on uurinud Eesti kalade parasiite. Ta on kirjutanud palju raamatuid, sealhulgas "Loomult loom" (2004) ja "Loomad. Sipelgast vaalani" (2007).

Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 1 ja sai 1787 häält, kuid ei pääsenud riigikokku.[3][4]

Ta on tuntud elava miimika ja avatud suhtlemise poolest.[2]

Turovskil on huvi ka kulturoloogia vastu. Hinnatud loomaeksperdina on ta esinenud paljudes Eesti raadio- ja telesaadetes.[2]

Tunnustus

muuda

Teosed

muuda

Raamatud

muuda
  • 2004 "Loomult loom"
  • 2004 "Kalade parasiidid ja silmaga nähtavad haiguslikud muutused"
  • 2006 "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest"
  • 2007 "Loomad. Sipelgast vaalani"
  • 2008 "Minu loomad"
  • 2009 "Kassipoeg Võilill"
  • 2010 "Vabaneeme esimene reis"
  • 2010 "Loomalood"
  • 2011 "Mälumängud lastele: põnev loomariik"
  • 2012 "Loomadest, armastusega"
  • 2016 "Teekond urust templisse ehk märk on vaataja silmades"
  • 2020 "Kodu keset aeda"

Isiklikku

muuda

Aleksei Turovski ema Anita Turovskaja ja isa Markus Turovski tutvusid Moskva ülikoolis ning hiljem abiellusid. Vanemad lahutasid abielu, kui poeg oli kuueaastane. Oma emast rääkis Turovski elulooraamatus ainult ülivõrdes. Ema võimaldas tal tegeleda oma huvidega ning viis ta kokku heade õpetajatega. Oma isa pidas Turovski parimaks sõbraks ja õpetajaks. Ka siis, kui isa kolis tagasi Moskvasse ja abiellus uuesti, said nad väga hästi läbi ja suhtlesid tihti kirja teel.[2]

Tema vanaema on Eevi.[1]

Ta on olnud kolm korda abielus. Esimene abielu algas üliõpilaseas ning kestis poolteist aastat. Teine abielu algas ülikooli neljanda kursuse ajal. Sellest abielust on tal tütar Evelyn. Kolmandast abielust Pillega[1] on tal kaks poega: Marcus (sündinud 1984) ja Mattias (sündinud 1986). Ta tutvus viimase abikaasaga Eesti Mereinstituudis, kus nad mõlemad töötasid. Pille suri 53-aastasena ägeda haiguse tagajärjel.[1]

Ta oskab kõige paremini söögiks teha hautatud kanaliha juurviljade ja noore sealihaga.[1]

Tema lemmikloomadeks on olnud kilpkonnad, Kesk-Aasia skorpion, kalad, vesinastikud, prussakad ja kass.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "„Huumorimeel on ellujäämise alus." Aleksei Turovski poegadega koos kasvamisest". Eesti Naine. Vaadatud 29. oktoobril 2024.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Piret Mäeniit (2013). Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik. Tallinn: Tänapäev.
  3. http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html
  4. http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html
  5. 606. Riiklike autasude andmine – president.ee, 3. veebruar 2010

Kirjandus

muuda
  • Piret Mäeniit. Aleksei Turovski ja teised loomad: Vaatluspäevik, Tallinn: Tänapäev, 2013.
  • Ekaterina Velmezova, Kalevi Kull. Tõlkimine kui zoosemiootika põhiküsimus: Aleksei Turovski ja Tartu–Moskva koolkond. Acta Semiotica Estica 13, 2016. 197–210.

Välislingid

muuda