Kirju liblika suvi

“Kirju liblika suvi” on Leelo Tungla lastejutustus, mis esimest korda ilmus 1986. aastal. Jutustuse keskmes on 10-aastane Tiina, kes vaatab tagasi oma kooliajale, mil ta käis Karila ja Maimetsa koolis, ning meenutab, milliste murede ja rõõmudega ta silmitsi pidi seisma.

Sisukokkuvõte

muuda

Teose peategelane on Tiina, kes elab emaga kahekesi Karilas. Emal käivad tihti külalised, kellega koos juuakse. Tiina hinded sõltuvad sellest, kas õhtul oli võimalik õppida või mitte.

Klassikaaslased narrivad ja kiusavad teda, sest ta hinded on enamasti kehvad, riided tihtilugu määrdunud ja kortsus ning ta on häbelik ja pisut saamatu. Ta peab ennast teistest erinevaks, tunneb end viletsama, inetuma ja arglikumana. Kaaslased kutsuvad teda halvustavate hüüdnimedega: Viina-Tiina, Õnnetusehunnik, Hädavares. Tal pole sõpra, kellele oma muresid kurta. Kartes lastekodusse saatmist, ei julge ta ka õpetajatele avameelselt rääkida kodusest olukorrast ega kiusamisest.

Teiste tõrjutuna leiab Tiina lohutust lugemisest. Ta tunneb raamatuid lugedes, et need räägivad temast endast, tegelased oskavad sõnastada neid mõtteid, mida ta ise ei osanud veel välja öelda. Ta loeb palju ja käib tihti raamatukogus uusi raamatuid laenamas. Raamatukogu juhataja ei usu esialgu, et Tiina nii kiiresti ja palju suudab lugeda. Ta kontrollib tüdruku teadmisi loetu kohta ja mõistab, et tegemist on aruka lugemishuvilise neiuga, mistõttu hakkab Tiinale eakohaseid raamatuid soovitama. Tiina muutub raamatukogu juhatajale lähedaseks ning arvestades Tiina kodust olukorda, kutsub naine teda enda ja oma abikaasa juurde elama. Neil pole lapsi, kuid naine on alati igatsenud Tiina-sarnast tütart.

Alguses on Tiina raamatukogu juhataja pakkumisest vaimustuses, kuid koju jõudes leiab tütar oma ema voodist ega suuda uudisest rääkida. Ta viivitab sellega nii kaua, et lõpuks tuleb raamatukogu juhataja tema juurde koju ja ta peab tunnistama, et tahab siiski emaga jääda.

Suve hakul saab Tiina ema lähedaseks Elmariga, kellega tutvus kabeturniiril. Mees käib neil tihti külas ja lõpuks otsustatakse Elmari juurde Maimetsa kolida. Nende naabruses elab perekond, kel on kaksikud tüdrukud, keda Tiina meelsasti hoiab. Sügisel läheb Tiina Maimetsa kooli, kus ta võetakse kohe omaks ning ta leiab esimest korda endale sõbrad. Hinded paranevad, sest kodune keskkond on harmoonilisem, alkoholi ei tarvitata ning segavaid külalisi ei käi. Nende pere kasvab, Tiina saab endale väikese venna Kalevi.

Aasta uues koolis möödub tal edukalt. Järgmisel sügisel lähevad Maimetsa kooli neljanda klassi õpilased külla Karila koolile. Tiina on ootusärevil, ta tahab oma vanadele klassikaaslastele näidata, et on tubli ja arukas neiu, kellel on tunnistusel ainult neljad ja viied. Kuid vana klassivend Varmo, kes oli Tiinat Karila koolis kolm aastat kiusanud, hirmutab teda nüüdki. Poiss kirjutab ähvarduskirja, milles käsib Tiinal kabes kaotada, muidu ta paljastab Tiina uutele klassikaaslastele, milline oli Tiina Karila koolis. Tiina kardab teiste halvakspanu ning teeb, mida Varmo käsib.

Koju jõudes on ta õnnetu ja pettunud. Järve ääres istudes jooksevad kooliaegsed sündmused piltidena ta silme eest läbi ja ta tunneb, et keegi ei armasta teda. Ta otsustab põgeneda ning asub üle järve aerutama. Kuid siis näeb ta, kuidas üks kaksikutest paadisillalt vette kukub. Tiina tormab teda päästma ja mõlemad tüdrukud pääsevad. Tiina kasuisa Elmar tuleb talle järele ja viib ta koju, Tiina tunneb end taas õnnelikumana.[1]

Tegelased

muuda
  • Tiina Kirikal
  • ema Linda Kirikal
  • tädi Alma
  • külajoodikud: Volli, Juss, Lauda-Meeta
  • õpetaja Saar
  • Karila kooli klassikaaslased: Varmo, Taimi
  • raamatukogu juhataja Malle Heinsaar; onu Elmar
  • Sunilate pere: tädi Maret, onu Eivind, kaksikud Krõõt ja Kärt
  • õpetaja Maasik
  • Maimetsa kooli klassikaaslased: Pille, Elmo, Truuta, Olav, Madis, Maia, Tõnis
  • Tiina väike vend Kalev

Viited

muuda
  1. Tungal, Leelo. "Kirju liblika suvi". Tallinn, Eesti Raamat 1986