Reet Linna

eesti tele- ja raadioajakirjanik ning laulja

Reet Linna (sünninimi Reet Haug; sündinud 1. juunil 1944 Leningradis) on eesti ajakirjanik ja poplaulja.

Reet Linna
Reet Linna 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal
Sünninimi Reet Haug
Sündinud 1. juuni 1944 (79-aastane)
Leningrad
Reet Linna Kristi Tammiku raamatu esitlusel Solarise keskuse Apollo raamatupoes
Foto: Ave Maria Mõistlik, 20. märts 2012

Haridustee Redigeeri

Ta on lõpetanud 1962. aastal Tallinna 7. keskkooli ning 1968. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse erialal.

Aastatel 19631964 õppis Eesti NSV Riikliku Filharmoonia Estraadistuudios laulmist.[1]

Töö ajakirjanikuna Redigeeri

Reet Linna on töötanud Eesti Televisioonis 1969. aastast: algul muusikasaadete ja Eesti Telefilmi assistendina, seejärel 1973. aastast muusika- ja meelelahutussaadete toimetaja ja saatejuhina.[2]

1977. aastal tutvus ta Soome poplaulja ja saatejuhi Mikko Alataloga, kellega koos tegi mitu aastat meelelahutuslikke Eesti Televisiooni ja Soome YLE ühissaateid. Nii näiteks jõudis Soomes juba varem populaarsust kogunud muusikasaade "Iltatähti" 1979. ja 1980. aastal ETV ekraanile kakskeelse saatena "Õhtutäht".[3], [4] Hiljem kirjutas Reet Linna muu hulgas eestikeelsed sõnad Mikko Alatalo populaarsele lastelaulule "Taitaa tulla kesä", millest sai eesti keeles menukas lastelaul "Suvi" / "Kätte on jõudnud suvi".

Aastatel 1995–1996 toimetas ja juhtis Reet Linna meelelahutuslikku telemängu "Kuulus ja kummaline".[5]

Aastatel 19992002 tegi Reet Linna toimetaja ja saatejuhina Eesti levimuusika teemalist portreesaatesarja "Ob-la-di, ob-la-da", mida valmis 57 saadet. Lisaks levimuusika kirjutajatele ja esitajatele jõuti seal käsitleda ka paljusid muid meie levimuusikaajaloos ilma teinud nähtusi, näiteks Eesti varietee- ja muusikalikultuuri, videodiskosid, levimuusikavõistlusi, Vikerraadio "Keskööprogrammi" rolli levimuusika ajaloo tutvustamisel, laste muusikalavastusi jne.[6]

Muusikasaadet "Tähed muusikas" toimetas Reet Linna aastatel 1998–2002 Eesti Televisioonis ja 2002. aastast Kanal 2-s (saade kolis sinna). Kokku läks eetrisse üle 300 saate.[7]

Millenniumivahetusest peale kuni 2002. aasta sügiseni juhtis Reet Linna koguperelaulusaadet "Laulge kaasa", millest jõudis eetrisse vähemalt 223 saadet (suurem osa neist pole säilinud). Selle saate formaat nägi ette, et saatejuht oli paljudes Eesti paigus ühtlasi enamiku ühislaulude eeslaulja.[8]

2011. aastast juhib ta ETV saadet "Prillitoos".

Televisioonitöö kõrvalt on Reet Linna juhtinud ka Vikerraadio ja Raadio 2 hommiku-, muusika- ja jutusaateid ning kirjutanud ERR-i digiportaali jaoks artikleid.

Tegevus estraadilaulja ja laulusõnade autorina Redigeeri

1972. aastal töötas ta mõne kuu Eesti Riikliku Filharmoonia kutselise solistina,[9] hiljem jätkas solistina laulmist televisioonitöö kõrvalt ja osana. 1970. aastatel laulis ta ansamblis MIR (koos Marju Kuudi ja Ivo Linnaga) ja 1971-1972 ansamblis MERL ning palju duette koos Ivo Linnaga.

Reet Linna on kirjutanud laulusõnad 400–500 levilaulule[10], näiteks on tema tehtud laulude "Jambalaya", "Pärlipüüdja", "Sinu valinud ma", "Väikest poissi tean", "Suvi", "Aeg meid muutnud on", "Tervitusi palmisaarelt", "Oma maa", "Mina ise", "Imeilus pühapäev", "Üks laul, üks viis" sõnad.[11]

Kui varem Ivo Linnaga abielus olles on Reet Linna laulnud sadu kordi duetti just temaga, siis alates 2015. aastast on ta mitmes telesaates ja kontsertidel laulnud duetti koos nende ühise poja Robert Linnaga, kes on ansamblite Elephants From Neptune ja Lexsoul Dancemachine solist.[12] Nii esinesid nad näiteks 2019. aastal Tallinna Ülikooli vilistlastena oma alma mater'i juubeliaktusel lauluga "Sinu valinud ma".[13]

Muu meelelahutuslik või ühiskondlik tegevus Redigeeri

2006. aasta lõpul võistles ta telesaates "Tantsud tähtedega", kus tema partneriks oli Eduard Korotin. [14]

Ta on mänginud filmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) kõrvalosas.[15]

2022. aastal algatas Reet Linna vabatahtlikuna kudumiskampaania "Sooja südamega Ukrainasse", mille käigus kogutakse Ukrainas elavatele inimestele villaseid kootud esemeid.[16]

Filmograafia (osaline) Redigeeri

Diskograafia Redigeeri

  • "Ja sealt nad tulevad" (1997)
  • "Reet" (2009)

Tunnustus Redigeeri

Huvitavaid fakte Redigeeri

2006/2007. aasta vahetusel juhtus nii, et Reet Linna oli korraga eetris kolmes eestikeelses telekanalis: Eesti Televisioonis otsesaates ning salvestiste kaudu TV3 saates "Hoia ja keela!" ja Kanal 2 aastalõpugalal. [19]

Isiklikku Redigeeri

Reet Linna on Ella ja Arved Haugi tütar.

Reet Linna oli aastatel 1965–1971 abielus Ants Parikaga[20], 1966. aastal sündis poeg Kent[21]. Abielust Ivo Linnaga aastatel 1973–1995 on sündinud tütar Hanna-Stina[22] ja poeg Robert.

Viited Redigeeri

  1. Verni Leivak. Reet Linna: üksindusel ja üksiolemisel on suur vahe. Postimees.ee, 25.09.2011
  2. Verni Leivak. Reet Linna: üksindusel ja üksiolemisel on suur vahe. Postimees.ee, 25.09.2011.
  3. Linda Pärn. Reet Linna sai telestaariks juhuse tahtel. Postimees.ee, 23.04.2015
  4. Soome-Eesti ühissaated "Õhtutäht" ERR arhiivis. Vaadatud 26.03.2023.
  5. ETV telesaated "Kuulus ja kummaline", toimetaja-saatejuht Reet Linna. ERR Arhiiv. Vaadatud 06.05.2020.
  6. ETV muusikasaade "Ob-la-di, ob-la-da" ERR arhiivis. Vaadatud 26.03.2023.
  7. Fotod: „Tähed muusikas“ tähistab 300. juubelit. Delfi/Kroonika, 19.02.2010.
  8. ETV saatesari "Laulge kaasa!" ERR arhiivis. Vaadatud 27.03.2023.
  9. Verni Leivak. Reet Linna: üksindusel ja üksiolemisel on suur vahe. Postimees.ee, 25.09.2011
  10. Reet Linna kui laulusõnade autori looming e-kataloogis ESTER. Vaadatud 27.03.2023.
  11. Kroonika Eesti viljakamaid laulusõnade autoreid Reet Linna: kõiki laule küll ei mäleta! Kroonika 15. september 2019
  12. VIDEO: Reet ja Robert Linna astusid esmakordselt koos laval üles Õhtuleht.ee, 16.03.2015.
  13. Laul "Sinu valinud ma" Reet ja Robert Linna esituses Tallinna Ülikooli juubeliaktusel. Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 27.03.2023.
  14. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 426
  15. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 342
  16. Reet Linna kogub Ukrainasse viimiseks sooje kudumeid ERR Menu, 18.10.2022.
  17. Reet Linna teosed Eesti filmi andmebaasis
  18. Reet Linna: ma olen saanud töötada kõige paremas televisioonis. ERR Menu, 01.04.2019.
  19. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 429.
  20. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. mai 2018. Vaadatud 13. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  21. Täna abiellub Reet Linna vanim poeg, Õhtuleht Online, 20. august 2010
  22. Kristi Vainküla, Ivo Linna sai vanaisaks, Õhtuleht, 4. jaanuar 2000

Kirjandus Redigeeri

  • Meelis Kapstas, "Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel ...", Ajakirjade Kirjastus 2008, ISBN 9789949443307

Välislingid Redigeeri