Reet Linna
Reet Linna (sünninimi Reet Haug; sündinud 1. juunil 1944 Leningradis) on eesti ajakirjanik, laulusõnade autor ja estraadilaulja.
Reet Linna | |
---|---|
Reet Linna 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal | |
Sünninimi | Reet Haug |
Sündinud |
1. juuni 1944 Leningrad |
Haridustee muuda
Ta on lõpetanud 1962. aastal Tallinna 7. keskkooli ning 1968. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse erialal.
Aastatel 1963–1964 õppis Eesti NSV Riikliku Filharmoonia Estraadistuudios laulmist.[1]
Töö ajakirjanikuna muuda
Reet Linna on töötanud Eesti Televisioonis 1969. aastast: algul muusikasaadete ja Eesti Telefilmi assistendina, seejärel 1973. aastast muusika- ja meelelahutussaadete toimetaja ja saatejuhina.[2]
1977. aastal tutvus ta Soome poplaulja ja saatejuhi Mikko Alataloga, kellega koos tegi mitu aastat meelelahutuslikke Eesti Televisiooni ja Soome YLE ühissaateid. Nii näiteks jõudis Soomes juba varem populaarsust kogunud muusikasaade "Iltatähti" 1979. ja 1980. aastal ETV ekraanile kakskeelse saatena "Õhtutäht".[3], [4] Hiljem kirjutas Reet Linna muu hulgas eestikeelsed sõnad Mikko Alatalo populaarsele lastelaulule "Taitaa tulla kesä", millest sai eesti keeles menukas lastelaul "Suvi" / "Kätte on jõudnud suvi".
Aastatel 1995–1996 toimetas ja juhtis Reet Linna meelelahutuslikku telemängu "Kuulus ja kummaline".[5]
Aastatel 1999–2002 tegi Reet Linna toimetaja ja saatejuhina Eesti levimuusika teemalist portreesaatesarja "Ob-la-di, ob-la-da", mida valmis 57 saadet. Lisaks levimuusika kirjutajatele ja esitajatele jõuti seal käsitleda ka paljusid muid meie levimuusikaajaloos ilma teinud nähtusi, näiteks Eesti varietee- ja muusikalikultuuri, videodiskosid, levimuusikavõistlusi, Vikerraadio "Keskööprogrammi" rolli levimuusika ajaloo tutvustamisel, laste muusikalavastusi jne.[6]
Muusikasaadet "Tähed muusikas" toimetas Reet Linna aastatel 1998–2002 Eesti Televisioonis ja 2002. aastast Kanal 2-s (saade kolis sinna). Kokku läks eetrisse üle 300 saate.[7]
Millenniumivahetusest peale kuni 2002. aasta sügiseni juhtis Reet Linna koguperelaulusaadet "Laulge kaasa", millest jõudis eetrisse vähemalt 223 saadet (suurem osa neist pole säilinud). Selle saate formaat nägi ette, et saatejuht oli paljudes Eesti paigus ühtlasi enamiku ühislaulude eeslaulja.[8]
2006/2007. aasta vahetusel juhtus nii, et Reet Linna oli korraga eetris kolmes eestikeelses telekanalis: Eesti Televisioonis otsesaates ning salvestiste kaudu TV3 saates "Hoia ja keela!" ja Kanal 2 aastalõpugalal. [9]
2011. aastast juhib ta ETV saadet "Prillitoos".
Televisioonitöö kõrvalt on Reet Linna juhtinud ka Vikerraadio ja Raadio 2 hommiku-, muusika- ja jutusaateid ning kirjutanud ERR-i digiportaali jaoks artikleid.
Tegevus estraadilaulja ja laulusõnade autorina muuda
1972. aastal töötas ta mõne kuu Eesti Riikliku Filharmoonia kutselise solistina,[10] hiljem jätkas solistina laulmist televisioonitöö kõrvalt ja paljude telesaadete osana. 1970. aastatel laulis ta ansamblis MIR (koos Marju Kuudi ja Ivo Linnaga) ning aastatel 1971-1972 ansamblis MERL (koos Marju Kuudi, Lagle Alpiuse ja Elle Kalmoga). Esines ka varieteedes.
Duetid abikaasa ja pojaga muuda
Kui varem Ivo Linnaga abielus olles on Reet Linna laulnud sadu kordi duetti just temaga, siis alates 2015. aastast on ta mitmes telesaates ja kontserdil laulnud duetti koos nende ühise poja Robert Linnaga, kes on ansamblite Elephants From Neptune ja Lexsoul Dancemachine solist.[11] Nii esinesid nad näiteks 2019. aastal Tallinna Ülikooli vilistlastena oma alma mater'i juubeliaktusel lauluga "Sinu valinud ma".[12]
Laulusõnade kirjutamine muuda
Reet Linna on kirjutanud laulusõnad 400–500 levilaulule[13], näiteks on tema tehtud laulude "Jambalaya" (esitaja ansambel Apelsin), "Pärlipüüdja" (Karavan), "Sinu valinud ma", "Väikest poissi tean", "Suvi", "Aeg meid muutnud on", "Tervitusi palmisaarelt", "Oma maa", "Mina ise", "Imeilus pühapäev", "Üks laul, üks viis" sõnad.[14]
Muu meelelahutuslik ja ühiskondlik tegevus muuda
2006. aasta lõpul võistles ta telesaates "Tantsud tähtedega", kus tema partneriks oli Eduard Korotin. [15]
Ta on mänginud filmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) kõrvalosas.[16]
2022. aastal algatas Reet Linna vabatahtlikuna kudumiskampaania "Sooja südamega Ukrainasse", mille käigus kogutakse Ukrainas elavatele inimestele villaseid kootud esemeid.[17]
Loomingu salvestised muuda
Filmograafia (osaline) muuda
- "Igavene tuli" (1973) – muusikafilm Arne Oidi loomingust; režissööri assistent
- "Arne Oidi laulud" (1974) – muusikafilm Arne Oidi loomingust; režissööri assistent
- "Šlaager" (1982) – mängufilm; näitleja – Telereporter
- "Stiilipidu" (2005) – mängufilm; näitleja episoodilises rollis
- "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) – näitleja
- "Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta" (2011) – näitleja [18]
Diskograafia (osaline) muuda
Reet Linna laulmist solistina, ansamblis või taustalauljana on jäädvustatud 2023. aasta seisuga umbes 80 heliplaadile. Tema esitatud ja tema kirjutatud laulusõnadega laulude põhjalik kogumik "Reet Linna", mis koosneb 45 laulust kolmel CD-l, on ilmunud Hitivabriku sarjas "Eesti kullafond" 2019. aastal.
- "Ja sealt nad tulevad" (1997)
- "Reet" (2009)
Tunnustus muuda
- 2006 – Valgetähe V klassi teenetemärk
- 2009 – UNICEF-i Sinilinnu aastapreemia (kaheksa-aastase vabatahtliku töö eest Tallinna kodutute abistamisel)[19]
- 2015 – Kuldmikrofon
- 2019 – Eesti filmi- ja teleauhind parima naissaatejuhi kategoorias [20]
Isiklikku muuda
Reet Linna on Ella ja Arved Haugi tütar. Ema laulis Eesti Raadio segakooris ja võttis tütre sageli kooriproovi kaasa; Reet ise laulis lapsena nii Eesti Raadio laste- kui ka tütarlasteansamblis.[21]
Reet Linna oli aastatel 1965–1971 abielus Ants Parikaga[22], 1966. aastal sündis poeg Kent[23]. Abielust Ivo Linnaga aastatel 1973–1995 on sündinud tütar Hanna-Stina[24] ja poeg Robert.
Reet Linna pöörab palju tähelepanu aktiivsele eluviisile ja tegevuste mitmekesisusele. Nii on ta tegelenud näiteks võrkpalli, riistvõimlemise, kettaheite, purjetamise, mäesuusatamise, mägimatkamise, tervisejooksu ja kepikõnniga.[25]
Viited muuda
- ↑ Verni Leivak. Reet Linna: üksindusel ja üksiolemisel on suur vahe. Postimees.ee, 25.09.2011.
- ↑ Verni Leivak. Reet Linna: üksindusel ja üksiolemisel on suur vahe. Postimees.ee, 25.09.2011.
- ↑ Linda Pärn. Reet Linna sai telestaariks juhuse tahtel. Postimees.ee, 23.04.2015.
- ↑ Soome-Eesti ühissaated "Õhtutäht" ERR arhiivis. Vaadatud 26.03.2023.
- ↑ ETV telesaated "Kuulus ja kummaline", toimetaja-saatejuht Reet Linna. ERR Arhiiv. Vaadatud 06.05.2020.
- ↑ ETV muusikasaade "Ob-la-di, ob-la-da" ERR arhiivis. Vaadatud 26.03.2023.
- ↑ Fotod: „Tähed muusikas“ tähistab 300. juubelit. Delfi/Kroonika, 19.02.2010.
- ↑ ETV saatesari "Laulge kaasa!" ERR arhiivis. Vaadatud 27.03.2023.
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 429.
- ↑ Verni Leivak. Reet Linna: üksindusel ja üksiolemisel on suur vahe. Postimees.ee, 25.09.2011.
- ↑ VIDEO: Reet ja Robert Linna astusid esmakordselt koos laval üles Õhtuleht.ee, 16.03.2015.
- ↑ Laul "Sinu valinud ma" Reet ja Robert Linna esituses Tallinna Ülikooli juubeliaktusel. Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 27.03.2023.
- ↑ Reet Linna kui laulusõnade autori looming e-kataloogis ESTER. Vaadatud 27.03.2023.
- ↑ Kroonika Eesti viljakamaid laulusõnade autoreid Reet Linna: kõiki laule küll ei mäleta! Kroonika. 15.09.2019.
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 426.
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 342.
- ↑ Reet Linna kogub Ukrainasse viimiseks sooje kudumeid ERR Menu, 18.10.2022.
- ↑ Reet Linna teosed Eesti filmi andmebaasis
- ↑ "Jõulutunnel" ja Reet Linna pälvisid UNICEFi aastapreemiad Õhtuleht.ee, 20.11.2009.
- ↑ Reet Linna: ma olen saanud töötada kõige paremas televisioonis. ERR Menu, 01.04.2019.
- ↑ Jaanus Kulli. Reet Linna: "Tahtsin saada ooperilauljaks, aga estraadistuudios sain aru, et lauljat minust ei saa." Õhtuleht.ee, 22.11.2016.
- ↑ Meelis Kapstas. Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel. vol. 2 Kroonika/Delfi, 26.05.2008.
- ↑ Täna abiellub Reet Linna vanim poeg, Õhtuleht.ee, 20.08.2010.
- ↑ Kristi Vainküla, Ivo Linna sai vanaisaks, Õhtuleht.ee, 04.01.2000.
- ↑ Liis Auväärt. Tervis Plussi kaanelugu | Reet Linna: ilmasambaks ei jää meist keegi, aga elu tuleb nautida senikaua, kuni seda on! Tervis Pluss / Delfi, 06.03.2020.
Kirjandus muuda
- Meelis Kapstas, "Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel ...", Ajakirjade Kirjastus 2008, ISBN 9789949443307
Välislingid muuda
- Piret Kooli, "Reet Linna: nüüd on südamelt ära", Naised, 14. juuni 2008
- Aigi Viira, "Reet Linna: "Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada."", SLÕhtuleht, 3. juuni 2008
- "Reet Linnal oli esimene tõsine suhe Georg Otsa pojaga", SLÕhtuleht, 20. mai 2008
- "Reet Linna: minu suhted ei alga ega lõpe Ivo Linnaga", Elu24.ee, 20. mai 2008
- Marin Heier, "Igihaljas Reet Linna", Kroonika, 22. jaanuar 2008
- Agnes Männiste, "Igiliikur Reet Linna", Postimees, 1. juuli 2007
- Kirsti Vainküla, "Reet Linna: öeldi, et Urmas Ott pidi tulema minu saate asemele", SLÕhtuleht, 23. mai 2006
- Kirsti Vainküla, "Raadiohääl Reet Linna jäi vanuse tõttu oma saatest ilma", SLÕhtuleht, 21. september 2004
- Kirsti Vainküla, "Reet Linna: pensionile ma veel ei lähe. Ilulõikusele ka mitte!", SLÕhtuleht, 1. juuni 2004
- ""Pealtnägija" | Reet Linna ütles esimesel pakkumisel "Prillitoosist" ära: mina ei taha sellist saadet teha!" ERR Menu, 6. märts 2019
- Eesti viljakamaid laulusõnade autoreid Reet Linna: kõiki laule küll ei mäleta! Kroonika 15. september 2019
- Reet ja Robert Linna elu raamatute rütmis Rahva Raamatu Raamatublogi. 19. november 2021