Muusikal

Muusikal (inglise keeles musical 'muusikaline', 'muusika-') on enamasti sentimentaalse ja meelelahutusliku sisuga, lihtsa, kuid meeldejääva süžeega enamasti kahevaatuseline lavateos, mis seob muusikat, tantsu ja dialoogi. Nii laul, tants, kui ka tekst annavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Reeglina vahelduvad muusikalis dialoogid ja laulunumbrid, kuid alates 1970. aastatest on loodud ka läbikomponeeritud muusikale.[1]

Muusikali erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas on muusikaližanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe žanri piir on sageli hägune.

EtümoloogiaRedigeeri

Sõna "muusikal" aluseks olnud musical on omadussõna, tavaliselt oli see osa muusikalavastuste pealkirjast või alapealkirjast: A Musical Comedy, A Musical Play, Musical Drama, Musical Fable, Musical Revue. Muusikal hõlmab laia stiilide spektrit ja selle tähendus on aegade jooksul muutunud, kuid enamasti kasutati sõna "musical" "musical comedy" sünonüümina - tõsise sisuga muusikale, nagu "Show Boat" (1927), nimetati "Musical Play".

AjaloostRedigeeri

Muusikali juured on 19. sajandi operetis, kuid eelkõige sama ajajärgu väiksemates muusikateatri žanrides nagu vodevill, revüü, music hall, burlesque, varietee, pantomiim ja minstrel show. Kõik need sidusid ja segasid prantsuse balleti, akrobaatika ja lühikeste tekstiliste vahemängude traditsioone. 1866. aasta septembris esietandus New Yorgis esimene musical comedy "The Black Crook", mida on hiljem kirjeldatud kui segu prantsuse romantilisest balletist ja saksa melodraamast ja mis pakkus huvi ka ooperi- ja draamapublikule. 1890. aastate lõpus nimetas briti antreprenöör George Edwardes oma Londoni lavastusi sama nimetusega, eristamaks neid varasematest burleski-show-dest.

Suurem osa Ameerika populaarsest muusikast pärines Euroopast sisserännanud heliloojatelt, nagu Victor Herbert, Rudolf Friml ja Sigmund Romberg. Nad tõid Ameerika ühendriikide muusikasse operetivormi, mis nende kaudu sai muusikali inspiratsiooniks; see oli sentimentaalne, meloodilise muusikaga ja pikkis tekstide vahele muusikanumbreid ja laule. Rombergi teoste "The Student Prince" (1924) ja "The Desert Song" (1926) alusel vändati hiljem ka menukad filmid.

Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas 1920. aastatel vodevillidest kiiresti arenema, sai kiiresti ülipopulaarseks ning ületas peagi populaarsuselt 19. sajandi opereti. Broadway muusikal eristus oma algusaegadel operetist sellega, et kasutanud peaaegu üldse 3/4 taktimõõtu. Erinevalt revüüst on muusikalil reeglina üks läbiv tegevusliin. Žanri algusaegadel kuni umbes 1940. aastateni polnud nende žanride piirid selgelt määratletud.

Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides.

Muusikal Eesti lavalRedigeeri

Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side'i lugu (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966).[2]. Eesti lavalaudadel on etendunud ka teised 20. sajandi tippteosed nagu "Kassid", "Hüljatud", "Miss Saigon", "Helisev muusika", "Oliver", "Jeesus Kristus Superstaar".

Tuntumaid muusikaleRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Musical - britannica.com
  2. Kiti Põld. Ameerika muusikali jõudmine Eesti lavale. Teater. Muusika. Kino, 6/2008. Kasutatud 15.02.2010