Ott Arder

eesti luuletaja

Ott Arder (26. veebruar 1950 Tallinn26. juuni 2004 Kassari) oli eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija.

Ott Arder Eesti Päevalehe toimetuses 2004. aasta kevadel. Foto: Jaak Urmet

Ta oli vabakutseline kirjanik. Ta oli Harri Lehiste Kodanik Männikese lugude tegelase Otu prototüüp.[1]

Ott Arder leiti surnult 26. juunil 2004 Kassari supelrannast.[2]

LoomingRedigeeri

Arder debüteeris 1973. aastal ajakirjas Noorus lühijutuga "Kodanik Arved Asi juhtum". Ta oli paljude populaarsete laulutekstide autor, kirjutas tekste tele- ja teatrilavastustele.

Ta tõlkis ilukirjandust eri keeltest ning aitas ka teiste tõlkijate tööle kaasa, tõlkides proosateostes sisalduvaid värsse. Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad Sergei Dovlatov, Carl Michael Bellman, Kari Hotakainen, Venedikt Jerofejev, Arkadi Gaidar, Vladimir Sorokin, Robert Burns, Zacharias Topelius, Roald Dahl jpt.

Lasteraamatud ja luulekogudRedigeeri

  • "Bumerang" (1980)
  • "Üks kõiksus" (1982)
  • "Koer poiss sõitis jänest" (1982)
  • "Mine metsa" (1986)
  • "Tasakaalukeeled" (1988)
  • "Valge raamat" (1989)
  • "Tähetolgus. Tähe(d) tolmus" (2001)
  • "Metsapoolne" (2002)
  • "Puupeatus" (2004)
  • "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" (valikkogu, koostanud Leelo Tungal, 2006)
  • "Koer poiss" (valikkogu, koostanud Maria Ader, 2006)
  • "Igavene eesel" (Ott Arderi ja Henno Käo pildid; 1996)
  • "Ott otsib karuoblikat" (2010)
 
Ott Arderi haud Tallinna Aleksander Nevski kalmistull.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 6. mai 2012

TõlkeidRedigeeri

Laulutekstid lavastusteleRedigeeri

LiikmesusRedigeeri

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Ott Arderi vanaisa (Arpád Arderi isa) oli Aleksander Arder. Ott Arderi isapoolne vanaema oli Eesti riigimehe Jaan Poska tütar Tatjana Poska (1900–1988).

Tema noorem vend oli muusik Jaan Arder. Peres on ka õed Madli Karro ja Aade.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri