Aleksander Arder

eesti laulja ja laulupedagoog

Aleksander Arder (19. september 1894 Kirna küla, Lähtru vald, Martna kihelkond29. september 1966 Tallinn) oli eesti laulja (bariton) ja viljakas laulupedagoog.

Ta lõpetas aastal 1914 Riia Vaimuliku Seminari. Laulmist õppis aastatel 19191923 Milanos A. Disconzi ja Roomas Georges Cunelli juures ning Stockholmis professor Karl August Nygren-Klosteri erastuudios, kus teisel aastal töötas kaasõppejõuna. Oli aastatel 19231931 Estonia teatri solist. Ta on esinenud ka kontsertlauljana, populariseerides eesti heliloojate soololaule ja seda ka väljaspool Eestit.

Arder võitis tunnustuse laulupedagoogina, töötades aastatel 19281941 Tallinna Konservatooriumis (19351940 lauluosakonna juhataja) ja aastatel 19441966 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (19491962 laulukateedri juhataja, 1951. aastast professor). Aastatel 19421944 kuulus ta Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse.[1]

Õpilasi

muuda

Marta Rungi, Elsa Maasik, Tiit Kuusik, Ott Raukas, Evald Tordik, Ivo Kuusk, Hendrik Krumm, Ludmilla Issakova, Uno Kreen, Enno Sein, Henn Pai, Kalju Karask, Georg Ots, Kalmer Tennosaar jt.

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Tema isa oli Väike-Lähtru Jumalaema Sündimise kiriku (õigeusu) köster. Oli abielus Jaan Poska tütre Tatjanaga. Sellest suhtest sündis poeg Arpad Arder, kellest sai baptistijutlustaja. Teist korda oli abielus Marta Rungiga (aastast 1932)[2]. Pojapoeg Ott Arder oli luuletaja ja tõlkija. Pojapoeg Jaan Arder oli muusik (ansamblid Apelsin, Hortus Musicus jt).

Viited

muuda
  1. EE 14. köide lk 24
  2. EE 14. köide lk 439

Välislingid

muuda