Kalmer Tennosaar

eesti laulja

Kalmer Tennosaar (23. november 1928 Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald20. september 2004 Tallinn[1]) oli eesti laulja ja teleajakirjanik.

Kalmer Tennosaar (1974)
Foto: Jaan Künnap

Noorus ja haridus muuda

Tennosaare lapsepõlv möödus Kiidjärvel, kus tema isa pidas möldriametit. Tennosaar nimetas end Kiidjärve poisiks.

Ta õppis Vastse-Kuuste Koolis ja aastatel 19451949 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastatel 19481953 õppis ta laulmist Tartu muusikakoolis Rudolf Jõksi ja Salme Kanni klassis.[2]

Seejärel õppis Tennosaar kaks aastat Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteadust. Aastatel 19561958 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Linda Sauli ja Aleksander Arderi klassis, kuid stuudium jäi lõpetamata.

Töö ja looming muuda

Tennosaar töötas 1950. aastate algul Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asunud Glavliti rajoonitsensorina Tartus.[3] 1955 läbis ta Tallinna Televisioonistuudio diktorite konkursi. 1. jaanuarist 1956 töötas ta Eesti Televisioonis diktorina (teda on nimetatud Eesti Televisiooni esimeseks laulvaks diktoriks[4]), hiljem muusikasaadete toimetajana (1957–1962 ja pärast 1968).

Estraadilaulu juurde kutsus Tennosaare Emil Laansoo. Tänu Tennosaare omapärasele hääletämbrile otsis Laansoo tema jaoks spetsiaalselt itaaliapäraseid bel canto stiilis lugusid.[5]

1957 võitis Tennosaar Moskvas toimunud VI Ülemaailmsel Üliõpilas- ja Noorsoofestivalil hõbemedali (hõbemedali pälvis ka Heli Lääts). Neile festivalil tausta laulnud Uno Loobi hinnangul oli see hiiglaslik saavutus, mis oleks teistsuguse riigikorraldusega maal võinud aluse panna maailma mastaabis karjäärile. Nõukogude Liidus midagi niisugust ei juhtunud.[6]

Aasta hiljem esines Tennosaar üleliidulisel estraadikonkursil, mis aitas kaasa tema edasisele estraadilaulja karjäärile Nõukogude Liidus.

Ta esitas 1961. aasta lauluvõistluse[viide?] võitnud laulu "Jamaika hällilaul" (Arne Oit, sõnad Heldur Karmo).

Aastatel 19621968 tegi Tennosaar teletöös pausi ja keskendus lauljakarjäärile. Sel ajal salvestatud lauludest on tuntuim "Vana klaver" ("Suusabaasis on tantsupidu ..."), mille meloodia oli kirjutanud Gennadi Podelski ja sõnad Uno Laht. Tennosaare tuntumad laulud on veel "Solenzara" (D. Marfifisi / H. Karmo), "Otsin neljalehelist ristikheina" (H. Woods / T. Varik), "Nii kui enne" (T. Kärki / J. Vainio), "Postipoiss" (G. Francini / H. Karmo), "Igavene teema" (A. Oit / J. Saar), "Konna kosjad" (R. Flick / H. Karmo), "Mu Cucuzza" (V. Corpora / H. Karmo), "Jaagupi jenka" (A. Oit / J. Saar), "Lilled sinule" (B. Merril / H. Karmo) jt.

Teinud 40-aastaselt üleliiduliste kontserdireisidega lõpparve, pühendus Tennosaar Eesti Televisioonis muusikasaadete tegemisele-toimetamisele. 1968. aastal sai ta väga populaarseks laste laulusaadete "Entel-tentel" ja "Trika-trei" saatejuhina. Tänu "Entel-tentelile" sai tema hüüdnimeks Onu Kalmer ning jõudis tema repertuaari Lembit Veevo lastelaul "Karulaane jenka".

Kalmer Tennosaar töötas ETV muusikasaadete toimetuses kuni 1992. aastani, tema viimane saade "Helijälg" andis läbilõike kogu Eesti estraadimuusika arenguteest.[7]

Helisalvestised muuda

  • Lucianella. Kadriorg. / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (78 p/min, mono). Melodija 1957.
  • Jamaika hällilaul. Kaks kalameest. / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (78 p/min, mono). Melodija 1961.
  • Sinilind. Mu kodukingu tuuled. / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (78 p/min, mono). Melodija 1961.
  • Kalmer Tennosaar. Heliplaat (33 1/3 p/min, mono). Melodija, 1961.
  • Kes mind kuuleb laulevada / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (33 1/3 p/min, mono). Tallinna Heliplaadistuudio, 1979.
  • Laulud ja aastad / Kalmer Tennosaar. Helikassett. Eesti Raadio, 1994.
  • Laulud sulle / Kalmer Tennosaar. CD. Theka, 1995.
  • Nii kui enne / Kalmer Tennosaar. Helikassett. Hitivabrik, 1998.
  • Kalmer Tennosaar. Eesti kullafond. 3 CD-d. Hitivabrik 2010.[8]

Filmograafia muuda

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema vanemad Samuel ja Ida Adele abiellusid 1915. aastal ja asusid elama Kiidjärvele. Kalmeril oli neli vanemat õde, kellest üks oli Mati Talviku ema Endla Talvik.[10] 1964. aastal abiellus Kalmer Tennosaar näitleja Sirje Arbiga, kellest sai ETV diktor Sirje Tennosaar (1943–2021); abielu lahutati 1978. aastal. Näitleja Liina Tennosaar ja Kadri Tennosaar on nende tütred.

1982. aastal abiellus ta muusikaõpetaja Ailiga; koos oldi mehe surmani.[11] Neile sündis tütar Teele.[6]

2020. aastal esietendus Kiidjärve mõisapargis muusikal "Vana klaver ehk Suusa­baasis on tantsupidu" (autor Ott Kilusk, lavastaja Ain Mäeots, nimiosas Sepo Seeman, Kalle Sepp ja Roland Mäeots), mis võttis kokku laulja elutee alates 1960. aastatest.[12]

Viited muuda

  1. "Kalmer Tennosaare" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2011. Vaadatud 28. märtsil 2010.
  2. Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn: Valgus, 1990, lk 257
  3. Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469
  4. ETV arhiivist. Kuidas me televisiooni tegime. Kalmer Tennosaar ETV saade, 22. november 1974.
  5. Meenutades telenägu Kalmer Tennosaart ehk Onu Kalmerit epl-delfi.ee, 22. september 2004.
  6. 6,0 6,1 Kalmer Tennosaar.[alaline kõdulink] ekspress.delfi.ee, 23. september 2004.
  7. Eesti Televisioon mälestab Kalmer Tennosaart postimees.ee, 21. september 2004.
  8. E-kataloog. ESTER, vaadatud 23. jaanuar 2024.
  9. Tallinn toetab Kalmer Tennosaare ... 22. september 2004.
  10. Estraadikuninga Kalmer Tennosaare pühitsemine muusikali. kroonika.delfi.ee. 3. juuli 2020.
  11. Abielust esikaunitariga ja peadpööritavad saavutused: Kalmer Tennosaare ühed kõige meeldejäävamad hetked. kroonika.delfi.ee, 5. mai 2020.
  12. Lavastus "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" Eesti Teatri Agentuuri kodulehel. Vaadatud 26.01.2024.

Kirjandus muuda

  • "Laulab Kalmer Tennosaar" (laulik, koostanud Raimond Lätte). Eesti Raamat, Tallinn 1972.
  • Enno Tammer, "Elu jälg. Tuntud eestlaste elulood". Tänapäev, Tallinn 2005, lk. 149–266
  • Aigi Viira, "Calmerino. Estraaditäht Kalmer Tennosaare lugu". Hea Lugu, Tallinn 2020.

Välislingid muuda