Ava peamenüü

Kalju Karask (28. märts 1931 Rakke[1]11. august 2011[2]) oli eesti laulja ja näitleja.

Kalju Karask
Sündinud 28. märts 1931
Eesti Eesti, Rakke
Surnud 11. august 2011 (80-aastaselt)
Elukutse laulja, näitleja
Hääleliik tenor

Karask sündis Lääne-Virumaal Rakke alevis tisleri peres. Näitemänguga tegeles ta juba koolis.[3]

Kalju Karask lõpetas Moskva Lunatšarski nimelise Riikliku Teatriinstituudi (GITIS-e) Eesti stuudio[3], Tema kursusekaaslaste seas olid Ita Ever ja Arvo Kruusement[4]. Vokaalkooli sai ta põhiliselt professor Aleksander Arderi juhendamisel.[3]

Everi sõnul tabas alles lauluõpetaja GITIS-es ära, kui suur on Karaski potentsiaal. "Kalju Karaski tee draamanäitlejast ooperilauljaks on Eesti teatriajaloos pretsedenditu," meenutas lavastaja Neeme Kuningas. "Alles Draamateatris avastati tema erakordsed lauljavõimed."[4]

Aastatel 19531959 töötas ta Draamateatris, tema esimene roll oli Tõnisson Oskar Lutsu "Kevades".[3][1]

1957. aastal kutsuti Karask Estoniasse, esinema külalissolistina Imre Kálmáni operetis "Bajadeer" prints Radjami rollis. 1959. aastal asus ta tööle Estonias, esialgu opereti- ja hiljem ka ooperilauljana. Tema ooperidebüüt oli Rodolfo osa Giacomo Puccini ooperis "Boheem".[3] Estonias töötas ta 1994. aastani, jagades garderoobi Voldemar Kuslapiga.[4]

Lisaks esinemistele ooperi- ja kontserdilaval mängis Karask mitmes filmis – "Keskpäevane praam", "Mehed ei nuta", "Mäeküla piimamees" ja "Näitleja Joller"[5] –, aga ka paljudes kuuldemängudes ja telelavastustes.[3] 2007. aastal ilmus kolmeosaline komplekt tema CD-plaate, millel on aariad ja duetid Verdi, Puccini ja Tubina ooperitest, Kálmáni, Straussi ja Lehári operettidest ning soololaulud aastaist 1957–1982 (koostanud Jüri Kruus).[4][6]

"Kerge, liikuva häälematerjali, hea diktsiooni ja mehise kasvuga oli Kalju Karask muusikateatri solistiks justkui loodud," iseloomustati teda Estonia järelehüüdes, kus teda nimetatakse ka "meie aja üheks väljapaistvamaks tenoriks".[3] "Kalju Karaski baritonaalse värvinguga hääl on jõuline ja samas kaunilt väljendusrikas. Sellise häälega lauljaid sünnib meie laiuskraadil harva," kirjeldas tema häält Jüri Kruus. "/---/ teist nii kaunist baritonaalset tenorit nagu Kalju peale Aleksander Püvi ei meenugi!" meenutas Karaskit kolleeg Voldemar Kuslap.[4]

"Ta oli väga elurõõmus, optimistlik, alati humoorikas, heatujuline," kirjeldas Karaskit näitlejanna Ita Ever. "Mulle tundub, et tal polnudki vaenlasi ega kadetsejaid. Ta oli nii armsalt vahetu, sõbralik, siiras," rääkis Neeme Kuningas.[4]

Sisukord

Rolle ooperilaval[7][3]Redigeeri

SaatedRedigeeri

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Suri Rakkest pärit ooperilaulja Kalju Karask" Virumaa Teataja, 13.08.2011 (vaadatud 14.08.2011)
  2. Suri ooperilaulja Kalju Karask
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 "Suri ooperilaulja Kalju Karask" Postimees, 12.08.2011 (vaadatud 14.08.2011)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Kaire Kenk "Kalju Karask oli Eesti kauneima häälega tenor läbi aegade". Õhtuleht, 13. august 2011 (vaadatud 14.08.2011)
  5. Kalju Karask IMDB-s (vaadatud 14.08.2011)
  6. Kaire Kenk "Draamanäitlejast ooperisolistiks" Õhtuleht, 13. august 2011 (vaadatud 14.08.2011)
  7. Lahkus Estonia kauaaegne solist Kalju Karask Rahvusooper Estonia 12. august 2011

VälislingidRedigeeri