Telelavastus
Telelavastus on filmi- ja teatrikunsti vahenditega televisioonis loodud lavastus. Telelavastuste eelkäijateks on peetud teatrilavastuste otseülekandeid 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides, Jaapanis jm.
Telenäidendi kui omaette žanri sünni põhjustas televisiooni spetsiifikaga tööpraktika (filmikunstile lähedane stsenaarium ja kujundisüsteemi loomise vahendid, videotehnika jm.) Telenäidendite baasil on välja kujunenud algupärased või kirjanduslikel allikatel põhinevad telesarjad. Stuudio või televisiooniosakonna kohta, mis pidevalt toodab telelavastusi, nimetatakse sageli teleteatriks.
Telelavastused ja telelavastuste sarjad EestisRedigeeri
Esimene eesti teleteatri etendus oli stsenaristi ja lavastaja Leo Martini "Nimekiri" Eduard Vilde samanimelise jutustuse järgi Eesti Televisioonis aastal 1956. Aastatel 1956–1958 anti eetrisse ligi 20 omalavastust.[1] Esimese algupärase telenäidendi "12 päeva puhkust" (1958, lavastaja Grigori Kromanov) autor oli näitleja Jüri Järvet
Esimene eesti telesari on Cyril Northcote Parkinsoni "Parkinsoni seadus" I–VIII (1966, lavastaja Virve Aruoja).
Hillar-Vahur Peebu sõnul moodustas lavastuslik tegevus eraldi peatüki televisiooni neis toimetustes, kus see ei olnud põhitööks. Saadetes levisid sellised vormid, nagu instseneeritud fakt ja instseneeritud kroonika, illustratsiooniks lavastatud situatsioonid perekonna- ja õigussaadetes või koguni katkendid näidenditest."[2]
Eesti telelavastajaidRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Hillar-Vahur Peep. "Telelavastus." – Eesti Televisioon 1955–1990. [1]
- ↑ Hillar-Vahur Peep. "Telelavastus." – Eesti Televisioon 1955–1990. [2]
KirjandusRedigeeri
- Hillar-Vahur Peep. "Teatrietendus televisioonistuudiost." – "Teatri aeg 1956–1958." ."[1]