Vikipeedia

Rahvusooper Estonia

teater Eestis

Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv muusikateater. Praegust nime kannab see alates 1998. aastast.

Estonia teater (märts 2006)
Estonia teatrisaal

Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja balletid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit.

Teater tegutseb 1913. aastal valminud Estonia teatrisaalis. Rahvusooperi suur saal mahutab 800 pealtvaatajat. Estonia teatrisaalis etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused.

Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2019. aastast Arvo Volmer, peadirektor aastast 2021 on Ott Maaten ja balleti kunstiline juht aastast 2019 on Linnar Looris. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline.

AjaluguRedigeeri

 
Tiiu Kirsipuu loodud Estonia teatri 100. aastapäeva mälestusmärk Tallinnas (2006)

Estonia teaterRedigeeri

Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.

Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal, 1906. aastal palgati tööle esimene muusikajuht – Otto Hermann. 1907. aastal etendati esimene operett – Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas", püsivalt lavastati oopereid 1918/1919 hooajast. 1911. aastal mängiti Estonia teatris esimest eesti operetti – Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". 1912. aastal asutati teatri juurde "Estonia" Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte ja Muusikaosakonna segakoor.

1913. aastal valmis Estonia teatri hoone.

1918. aastast juhatas draamatrupi näitleja ja lavastaja Ants Lauter. Draamanäidendeid etendati "Estonias" 1949. aastani, siis likvideeriti teatri draamatrupp ja Estoniast sai vaid muusikateater.

1922. aastal etendati esimene ballett – Léo Delibes'i "Coppèlia".[1] Esimese eesti ooperi – Evald Aava "Vikerlased" – esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett – Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal.[2]

Teatri peadirigentide ja muusikajuhtidena tegutsesid: Adalbert Wirkhaus (1908–1912), Raimund Kull (1912–1942), Juhan Aavik (1925–1933), Verner Nerep (1942–1944). Oopereid lavastasid: Hanno Kompus (1920–1944 vaheaegadega) ja Eino Uuli (1937–1951 vaheajaga), Estonia opereti särava maine looja oli Agu Lüüdik (operetilavastaja 1927–1946), ballettmeister aastatel 1925–1944 Rahel Olbrei.

1944. aasta märtsipommitamisel hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!"[3] Maja taastati 1947. aastal.

Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater EstoniaRedigeeri

1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. [4]

Ooperi- ja Balletiteatri peadirigentide ja muusikajuhtidena tegutsesid:

Priit Nigula (1942–1951),

Kirill Raudsepp (1951–1963),

Neeme Järvi (1963–1975)

Eri Klas (1975–1994).

Oopereid lavastasid:

Paul Mägi (1954–1961, aastast 1958 peanäitejuht),

Udo Väljaots (1961–1979, peanäitejuht aastast 1977),

Arne Mikk (aastast 1970, peanäitejuht 1977–1994, loominguline juht 2002–2004),

Neeme Kuningas (aastast 1985, pealavastaja 1994–2002 ja taas aastast 2006) jt.

Ballettmeistrid on olnud

Anna Ekston (1944–1951),

Viktor Päri (1956–1964),

Enn Suve (1966–1973, peaballettmeister aastast 1969),

Mai Murdmaa (1964–2001, peaballettmeister aastast 1974).

Rahvusooper EstoniaRedigeeri

1998. aastast kannab asutus nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt rahvusooperi seadusele.

Rahvusooperi Estonia peadirigendid ja muusikajuhid on olnud Paul Mägi (1995–2002, aastast 1998 loominguline juht), Jüri Alperten (2002–2004), Vello Pähn (2012–2019), Arvo Volmer (2004–2012 ja taas alates 2019. aastast). Ballettmeistrid on olnud Mai Murdmaa (1964–2001, peaballettmeister aastast 1974), Tiit Härm (balleti kunstiline juht 2001–2009), aastatel 2009–2019 oli rahvusooperi balletitrupi kunstiline juht Toomas Edur. 2019. aasta sügisest on Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris.

Aastatel 1994–2009 juhtis rahvusooperit peadirektor Paul Himma ja 2009–2020 Aivar Mäe. 2021. aastast on peadirektor Ott Maaten.

Eesti RahvusballettRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti Rahvusballett

Eesti Rahvusballett on Eesti juhtiv balletitrupp, kuulub omaette institutsioonina rahvusooperi Estonia koosseisu. Alates 2010. aastast kannab Estonia balletitrupp nimetust Eesti Rahvusballett.[5]

HooneRedigeeri

  Pikemalt artiklis Estonia teatrihoone

Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[6] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.

Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.

Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi.

PeadirigendidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Tiit Tuumalu (1. november 2008). "Estonia ballett – juba 90 aastat vana". Postimees. Vaadatud 13.06.2009.
  2. ↑ Rahvusooperi ajaloost. Rahvusooper Estonia. Kasutatud 13.06.2009
  3. ↑ (Eesti Päevaleht, 21. juuli 1946, nr 29, lk 3).
  4. ↑ EE 12. kd, lk 122.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega dub on ilma tekstita.
  6. ↑ Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht ; 10; 29.oktoober 1938, lk. 210–212
  7. ↑ Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 5.10.1946
  8. ↑ A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rahvusooper_Estonia&oldid=6332242"