Alar Kotli

Alar Kotli (27. august 1904 Väike-Maarja – 4. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti arhitekt ja mööblidisainer.

Elulugu

Alar Kotli sündis Väike-Maarja köstri Johan Kotli perekonnas. Alghariduse sai kodus. Aastatel 1915–1922 õppis Rakveres Viru maakonna reaalgümnaasiumis (millele ta 1935. aastal projekteeris uue hoone), seejärel aastatel 1922–1923 Pallases skulptuuri ja Tartu ülikoolis matemaatikat^[1]. Arhitektikutse omandas aastatel 1923–1927 Danzigi Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonnas. Aastatel 1927–1928 oli sealsamas assistent.

Ta osales 1945. aastal Eesti Nõukogude Arhitektide Liidu asutamises ning oli aastail 1945–1950 selle esimees ja aastail 1955–1963 liidu aseesimees.

1930–1935: Haridus- ja Sotsiaalministeerium
1935–1937: Teedeministeerium
1937–1940: riigi ehitusettevõtte "Ehitaja"
1939–1940: Haridusministeeriumi juurde asutatud Kunstikomitee liige
1940–1941: Kergetööstuse RK Projekteerimiskeskuse abidirektor
1941–1944: Tehnikadirektooriumi ehitusvalitsuses osakonnajuhataja
1944–1958: "Estonprojekti" arhitekt (aastast 1955 peaarhitekt)
1958–1961: Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehitus- ja arhitektuurisektori juhataja^[viide?]

Samuti on Alar Kotli töötanud pedagoogina:

Aastast 1938 Riigi Kunsttööstuskoolis
1940–1941 Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis
aastast 1946 (vaheaegadega) ERKI-s (aastast 1958 dotsent, aastast 1961 professori kandidaat; aastatel 1961–1963 arhitektuurikateedri juht)
1948–1952 Tallinna Pedagoogilises Instituudis^[viide?]

Kadrioru administratiivhoone

Alar Kotli loomingu moodustab suur hulk eramuid ja ühiskondlikke hooneid, ka monumente (ja nende kavandeid).^[viide?]

Olulisemad tööd ja ehitised:

Tapa Gümnaasiumi hoone Nooruse tn 2

Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik (1933), põles 1983 ning taastatud.
A. Kotli enda eramu Väike-Maarjas (valmis 1933)
Rakvere gümnaasium (1935)
Rakvere Pauluse kirik (1935)
Toompea lossi juurde- ja ümberehitused (1935–1936)
Tapa Gümnaasium (1936) Alar Kotli projekteeris Tapa Gümnaasiumi hoone 1936. aastal aadressil Nooruse 2, millest 1964. aastal sai Tapa II Keskkooli õppehoone. Juurdeehitus endisele Tapa Gümnaasiumi hoonele valmis 1984.aastal. Seoses haridusreformiga Tapa vallas kolis uue nimega Tapa Valla Gümnaasium oma ajaloolisesse majja tagasi 1. septembriks 2024.aastal.
Kadrioru administratiivhoone (1938)
Kaitseliidu hoone Tartus (1938)
Pangahoone Pärnus (1939)
Taagepera mõisa härrastemaja lähedusse ehitatud uus funktsionaalstiilis sanatooriumihoone (1930. aastate lõpp)
Tallinna Inglise Kolledž, nüüd Tallinna Ülikooli Terra hoone (1939, Narva mnt 25), koostöös Erika Nõvaga
Estonia teatri taastamine (1945–1950), koostöös Edgar Johan Kuusikuga
Tallinna laululava (1958)

Antakse välja Alar Kotli arhitektuuripreemiat.
16. oktoobril 1982 aastal Rakvere Gümnaasiumi 70. juubeli puhul avati tema bareljeef kooli peasissekäigu kõrval.^[2]

Alar Kotli tütred on arhitekt Anu Kotli ja programmeerija Malle Kotli.^[viide?]