Märtsipommitamine

Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944. aastal Teise maailmasõja käigus.

1944. aasta alguse talvel alustas Punaarmee Eesti suunal pealetungi üle Peipsi järve Meerapalu-Jõepera dessantide ja Meriküla dessandiga.

20. eesti diviisi üksuste poolt hävitati Narva jõe ääres Riigikülas, Vepskülas, Vaasal ja Siivertsis loodud Nõukogude sillapead ja 6. märtsiks 1944 oli läänekallas Nõukogude vägedest puhastatud.

Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Nõukogude kavatsus vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult.

Märtsipommitamine Narvas

muuda
 
Narva 1944. aastal
  Pikemalt artiklis Märtsipommitamine Narvas

6.–7. märtsil 1944 toimus Narva linnale õhurünnak, mille käigus Nõukogude lennuvägi pommitas puruks suure osa Narva vanalinna ehitistest. Kui Tallinnas hukkusid pommitamisel peamiselt tsiviilisikud, siis Narvast kui rindelinnast olid inimesed evakueeritud juba alates 25. jaanuarist 1944.

Märtsipommitamine Tallinnas

muuda
 
Näitus "Tallinna pommitamine 9. märtsil 1944. aastal" Kiek in de Kökis 2014. aastal
  Pikemalt artiklis Märtsipommitamine Tallinnas

Tallinnale oli toimunud juba mitu Nõukogude lennuväe rünnakut, kuid suurim neist toimus 1944. aasta 9. ja 10. märtsil.

Pommitamiste tagajärjel hukkus ametlike teadete kohaselt 757 inimest (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu. [1] Hävis 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet, umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.

Märtsipommitamine Tartus

muuda
  Pikemalt artiklis Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944

Nõukogude Liidu lennuvägi tegi 1944. aasta veebruaris-märtsis korduvalt rünnakuid Tartule. 1944. aasta 26. veebruari pommitamine põhjustas suuri purustusi südalinnas ja väiksemaid äärelinnas. 1944. aasta 25.–26. märtsi pommitamises hävis ca 80 hoonet. Umbes 100 tsiviilisikut sai surma.

Soomlaste karistusretk 9. märtsi öösel

muuda

Legendi järgi võtsid soomlased 9. märtsi öösel ette kättemaksuretke, kui tuli info, et Nõukogude lennuvägi on Tallinna pommitamas. Kätte sooviti maksta mitte Tallinna ründamise eest, vaid sama aasta veebruaris toimunud kolme Helsingi suurpommitamise eest. Soome õhuväes oli sellel hetkel kasutusel pommituslennukid Junkers Ju 88, Bristol Blenheim ja Dornier, mida oli kokku 21 tükki. Soomlaste lennukid liitusid kahtlust äratamata Nõukogude pommitajatega, kes olid suundunud Leningradi lähistele tankima ja uut pommilaadungit võtma, ja kui Nõukogude lennukid olid maandumas või maandunud, avati tuli ja hävitati või muudeti lennuvõimetuks, ajalooõpetaja Jaak Juske hinnangul u. 300 lennukist u. 240. Peale lennukite hävitati ka palju lennuväljal olnud kütust. Ootamatust tulistamisest tekkinud paanika ja segadus võimaldasid soomlastel ohutult taanduda. Hulljulge rünnak kärpis tugevalt Tallinna pommitama naasnud pommitajate arvu.[2] On arvatud, et kui poleks toimunud soomlaste rünnakut, oleks Tallinna pommitamises täielikult hävinud ka Tallinna vanalinn.

Märtsipommitamisest osa võtnud Nõukogude väeosad

muuda

1944. aasta märtsipommitamisel osalesid Leningradi rinde 13. õhuarmee (ru), 276. pommituslennuväe diviisi 58. pommituslennukite polk (ru).

Eesti linnadele toimunud Nõukogude õhurünnakuid aastatel 1941–1944

muuda
 
Tõrva 1944. aastal
  • Jaanuar 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
  • 25. jaanuar 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Suuremad kahjustused hoonetel. Hukkus tsiviilisikuid
  • 5. märts 1942, Narva – surma sai 8 tsiviilisikut
  • 8. märts 1942, Narva – toimus 2 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
  • 11. märts 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
  • 15. märts 1942, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 3.–14. mai 1942, Tallinn – kahjustusi polnud
  • 15.–16. mai 1942, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 25. juuni 1942, Narva – kannatada sai raudteesild
  • 2. august 1942, Narva – üks inimene sai surma ja neli haavata
  • 6. august 1942, Narva Jõesuu – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 15.–16. september 1942, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 5. oktoober 1942, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 7. oktoober 1942, Narva – 7 tsiviilisikut sai surma
  • 14. jaanuar 1943, Narva – hävis 12 hoonet. 7 tsiviilisikut sai surma
  • 27. jaanuar 1943, Tartu – 18 tsiviilisikut sai surma, nende hulgas botaanik Theodor Lippmaa. Haavata sai 13 inimest. Hävisid mitu hoonet, tugevaid purustusi said botaanikaaed ja Tartu Kunstimuuseum
  • 9.–10. veebruar 1943, Narva – raudteejaamas sai pommitabamuse laskemoonarong
  • 11. veebruar 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 14.–15 veebruar 1943, Tallinn – hävis 117 hoonet. Umbes 20 tsiviilisikut sai surma
  • 21. veebruar 1943, Tallinn – vigastada sai 9 hoonet
  • 22.–23. veebruar 1943, Tallinn – 44 hoonet sai vigastada
  • 13. märts 1943, Narva – 10 tsiviilisikut sai surma
  • 16. märts 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 20. märts 1943, Tallinn – 27 elamut sai suuremaid vigastusi
  • 22. märts 1943, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 23.–24. märts 1943, Tallinn – vigastada sai 79 hoonet
  • 24.–25. märts 1943, Tallinn – vigastada sai 111 hoonet, 12 tsiviilisikut sai surma ja 13 haavata
  • 25.–26. märts 1943, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 25. märts 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
  • ? aprill 1943, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 16. mai 1943, Narva – Kreenholmi piirkonnas said umbes 70 saksa sõjaväelast ja tsiviilisikut surma.
  • ? mai 1943, Tallinn – toimus neli rünnakut üksteise järel. Väiksemad kahjustused hoonetel
  • 13. juuni 1943, Narva – Hävisid Raekoda ja muuseumihoone, 6 tsiviilisikut said surma
  • 18. juuni 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 24. juuni 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 31. juuli, 1. august 1943, Tallinn – kannatada sai 45 hoonet
  • 16.–17. august 1943, Tallinn – kannatada said 5 hoonet
  • 4.–5. september 1943, Tallinn – kannatada sai 30 hoonet
  • 1. veebruar 1944, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel. Evakueeriti 85% elanikest, ülejäänud elanikud evakueeriti järgmiste rünnakute ajal
  • 26. veebruar 1944, Tartu – suured purustused südalinnas, väiksemad kahjustused äärelinnas.
  • 1. märts 1944, Narva – linnale heideti üle 200 lennukipommi
  • 6.–7. märts 1944, Narva – pommitamine kestab 11 tundi järjest. Umbes 200 lennukit heitis alla ligikaudu 3600 pommi. Linn hävis täielikult
  • 7.–8. märts 1944, Narva, Tapa jt – rünnakud mitmele Eesti linnale, millest võttis osa ligikaudu 490 pommitajat
  • 8. märts 1944, Jõhvi – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 9.–10. märts 1944, Tallinn – hävis umbes 2800 hoonet, 2 teatrit, 2 kirikut, mitu muuseumi ja kinohoonet ning muid ühiskondlikke hooneid. Hukkus 463 ja haavata sai 659 inimest
  • 17.–19. märts 1944, Narva- pommitati Narva varemeid
  • 18. märts 1944, Tapa linna ja raudteesõlme teine pommitamine
  • 25.–26. märts 1944, Tartu – hävis ca 80 hoonet. Umbes 100 tsiviilisikut sai surma
  • 28. märts 1944, Tapa linna ja raudteesõlme kolmas pommitamine
  • 25. juuli 1944, Narva – linn purustati täielikult
  • 25. juuli 1944, Tallinn – sadamas sai tabamuse kaubalaev Nordwind laskemoonaga ja läks põhja
  • 20. september 1944, Tallinn – rünnati sadamast lahkuvaid laevu
  • 21. september 1944, Tallinn – vigastada said hooned Viru tänaval ja Mere puiesteel
  • 23. september 1944, Pärnu – väiksemad kahjustused hoonetel[3]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Estonia 1940–1945. Tallinn 2005. Lk 1052
  2. Kuidas soomlased Tallinna märtsipommitamise ajal kõige hullemast päästsid
  3. TERRORIRÜNNAKUD EESTI LINNADELE, Eesti Lennuväepoisid, LÄHIAJALUGU 1918 - 1946

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda