Ava peamenüü

Märtsipommitamine Tallinnas

Põlev vaekoda, mille varemed lammutati lõplikult 1946. aastal

Märtsipommitamine Tallinnas oli Tallinna pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944. aastal Teise maailmasõja käigus.

Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 1944. aasta 9. ja 10. märtsi omad olid neist suurimad.

Pommitamiste tagakärjel hukkus ametlike teadete kohaselt 757 isikut (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu.[1]

Hävis 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet, mis kokku moodustas ligi 30% Eesti pealinna elamispinnast.[2] Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus "Kratt". Süttis Tallinna Niguliste kirik, vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi, hävis ka Tallinna ajalooline sünagoogi hoone Maakri tänaval.

Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.

RünnakudRedigeeri

Esimene rünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja see kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel algas teine rünnak ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Rünnakust võttis kokku osa umbes 280 Nõukogude pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Lasnamäe lennuväljal paiknenud ööhävitajate Ju-88 eskadrilli üheksast lennukist olid sel hetkel stardivõimelised vaid viis. Ometi lasid Luftwaffe hävitajad kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36–38 nõukogude pommitajat.[viide?]

Tallinnale toimunud õhurünnakuid aastatel 1941–1944[3]Redigeeri

  • 3.–14. mai 1942 – kahjustusi polnud
  • 15.–16. mai 1942 – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 15.–16. september 1942 – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 14.–15 veebruar 1943 – hävis 117 hoonet. Umbes 20 tsiviilisikut sai surma
  • 21. veebruar 1943 – vigastada sai 9 hoonet
  • 22.–23. veebruar 1943 – 44 hoonet sai vigastada
  • 20. märts 1943 – 27 elamut sai suuremaid vigastusi
  • 22. märts 1943 – väiksemad kahjustused hoonetel
  • 23.–24. märts 1943 – vigastada sai 79 hoonet
  • 24.–25. märts 1943 – vigastada sai 111 hoonet, 12 tsiviilisikut sai surma ja 13 haavata
  • 25.–26. märts 1943 – väiksemad kahjustused hoonetel
  • ? aprill 1943 – väiksemad kahjustused hoonetel
  • ? mai 1943 – toimus neli rünnakut üksteise järel. Väiksemad kahjustused hoonetel
  • 31. juuli – 1. august 1943 – kannatada sai 45 hoonet
  • 16.–17. august 1943 – kannatada said 5 hoonet
  • 4.–5. september 1943 – kannatada sai 30 hoonet
  • 9.–10. märts 1944 – hävis umbes 2800 hoonet, sealhulgas 2 teatrit, mitu pühakoda, muuseumi ja kino ning muid ühiskondlikke hooneid. Hukkus 463 ja haavata sai 659 inimest
  • 25. juuli 1944 – sadamas sai tabamuse kaubalaev Nordwind laskemoonaga ja läks põhja
  • 20. september 1944 – rünnati sadamast lahkuvaid laevu
  • 21. september 1944 – vigastada said hooned Viru tänaval ja Mere puiesteel

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Estonia 1940–1945. Tallinn 2005. Lk 1052
  2. Fotod: Tallinnas meenutati 74 aasta möödumist märtsipommitamisest. ERR-i portaal. 9. märts 2018
  3. TERRORIRÜNNAKUD EESTI LINNADELE, Eesti Lennuväepoisid, LÄHIAJALUGU 1918 - 1946