Lasnamäe lennuväli

Lasnamäe lennuväli oli sõjaväelennuväli Tallinnas Lasnamäel; ühtlasi esimene lennuväli Tallinnas. Ülemiste, Tallinna lennuväli ja Tallinna lennujaam avati osaliselt alles 1936. aastal.

Lasnamäe lennuväli, tänapäeva Paevälja asumi kaardil

Algne sõjaväelennuväli (hiljem sõjaväe ja tsiviillennuväli) asus tänapäeva Vana-Kuuli tänavast idapool, 1940. aastal ehitatud uuem lennuväli asus aga Vana-Kuuli tänavast edelapool: Vana-Narva maantee, Turba tänava, Punase tänava ja Vana-Kuuli tänava vahelisel alal.

Esimeses maailmasõjasRedigeeri

Peeter Suure merekindluse koosseisus ette nähtud lennusalga asukohaks valiti Lasnamäel juba kasutatud platsidest veidi idapoole jäänud Tallinna jalaväepolkude lasketiir. 1916. aasta kevadeks oli tiiru linnapoolsesse serva püstitatud neli puitangaari, Narva maantee poolsesse külge pommikelder ja bensiinihoidla. Lennuvälja nurgas paiknes teenistushoone, kus olid puidu- ja remonditöökoda, ladu ning torniga valvurimaja. Ülemiste raudteejaamast oli Lasnamäe lennuväljani rajatud raudteeharu. Meeskond elas lennuväljast veidi eemal, praeguse Lauluväljaku kõrvale jäävas ja tänaseni säilinud rekvireeritud kahekorruselises puitmajas[1]. Tallinna lahe poole jäänud Põhja Paberi- ja Puupapivabriku direktori Emil Fahle rekvireeritud suvemajas, Narva maantee 87 asusid Peeter Suure merekindluse lennusalga staap ning ohvitseride kasiino. Rajatud lennuväljal algasid lennud 1916. aastal.

18. veebruaril 1918. aastal, kui saksa üksused ka Saaremaalt üle jää ning alustasid Eesti mandriosa hõivamist, Pirita jõe suudmes asunud Tallinna Merelennujaama merelennusalk hävitas oma lennukid ja võttis suurema osa muust varast kaasa, Lasnamäel asunud Peeter Suure merekindluse lennusalk jättis kõik lennuväljale maha, vaid meeskond evakueerus. 24. veebruari hommikul võtsid eestlased Arnold Underiga, Lasnamäe lennuvälja üle ning Omakaitse kontrolli alla läksid lennuväli, 24 lennukit, bensiini, pomme ja muud varustust.

25. veebruaril Tallinna jõudnud sakslased võtsid Lasnamäe lennuvälja üle ja Saksa okupatsiooni ajal baseerus Lasnamäel FliegerAbteilung 16, mis sooritas sealt 1918. aasta märtsis (koos Haapsalus asunud FliegerAbteilung 37 lennukitega) jääluuret Soome saadetava Rüdiger von der Goltzi Saksa abivägede kohaletoimetamiseks ning sidelende Soome valgete juurde. 1918. aasta novembris võtsid eestlased Lasnamäe lennuvälja üle ja Lasnamäe lennuväljast kujunes peagi Eesti lennuväe maalennukite peabaas, vesilennukite baasiks sai Lennusadam.

Eesti VabariigisRedigeeri

 
Lasnamäe lennuvälja Aeronaudi angaar 1925
 
Lennuvaade, Lasnamäe lennuväljale
 
Tondi raba 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil

Aerodroomi juurde kuulus neli puitangaari, kolm väiksemat maja, hoonetest veel kaks talli, kaks ladu, üks kuur, üks töökoda ja lagunenud köök. Pirita jõe suudmes asunud vesilennukite Tallinna Merelennujaamast võttis Eesti lennuvägi 1919. aastal kasutusele oma lennuväljal ühe angaari, see viidi Lasnamäele ning sai viiendaks angaariks.

  Pikemalt artiklis Eesti sõjalennundus, Lennubaas (1927–1940), Õhukaitse
 
Lasnamäe lennuväli 1933. aastal. Esiplaanil neljast kõrvuti asuvast puitangaarist olid kaks säilinut veel 1970. aastate alguses ALMAVÜ Aeroklubi kasutuses.

1921. aasta märtsis asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut, mis juba sama aasta suvel alustas Tallinna ulatuvate lennuühenduste korraldamist. 1921. aasta maikuus alustas Stockholm-Tallinn-Stockholm liinil lennuühendust Svensk Lufttrafik AB lennusadamast ning kasutades Tallinna vesilennukite angaari. Juulis 1921. aastal alustas liinil Riia-Tallinn-Riia Aeronaudi renditud Dansk Luft Express ASile kuulunud lennuk. Taani lennuk maandus Lasnamäe lennuväljal. 1923. aastal valmis Lasnamäel Aeronaudi lennukiangaar ning kontori- ja teenistushoone koos reisijatele mõeldud ruumidega, angaari juures oli ehitatud ka väike töökoda. 1928. aasta kevadel otsustas Aeronaut oma tegevuse lõpetada ning kuulutas välja pankroti ja Lasnamäel asunud hooned sai omale Eesti lennuvägi.

  Pikemalt artiklites Aeronaut, Eesti tsiviillennukite loend (1921–1940) ja Ago

Aastatel 1932 ja 1933 kasutas Lasnamäe lennuvälja Varssavi-Vilno (Vilnius)-Riia-Tallinna liini avanud Poola lennufirma LOT. LOT hakkas 1934. aastal ka kasutama Ülemiste lennuvälja.

Ülemiste lennuvälja Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama 1932. aastal, 20. septembril 1936 avati osaliselt valminud Ülemiste lennurajad.

Eesti NSV aegRedigeeri

1940. aasta 20. juunil pidi Lennubaas loovutama kogu Lasnamäe lennuvälja territooriumi ja hooned Nõukogude Liidu vägedele. Eesti lennuväe 3. lennuväedivisjoni jaoks otsustati Lasnamäe lennuvälja lõunapoolsesse otsa ehitada uus linnak. Esimeses etapis kavatseti rajada teenistushoone, kaks angaari, kasarmu, garaaž ladude, töökoja ja remondiangaariga ning vahtkonna- ja ambulantsihoone. Valminud hooned anti aga ehitaja poolt Nõukogude Liidu 38. hävituslennukite polgu esindajatele üle 1940. aasta detsembris.

Nõukogude okupatsiooni algusega paigutati Eesti lennuväljadele NSV Liidu lennuvägi, Lasnamäe lennuväljale aga 38. hävituslennukite polk. Teise maailmasõja lõppfaasis ja selle järel asusid Eestis PBL õhujõududest: Tallinnas 1. kaardiväe Viiburi Punalipulise hävituslennuväediviisi juhtkond ja selle 3. kaardiväe Punalipuline Ušakovi ordeniga hävituslennuväepolk Lasnamäe lennuväljal. 1947. aasta 17. jaanuaril moodustati 8. laevastik, keskusega Tallinnas 8. laevastiku õhujõududes Eesti aladel oli 108. hävituslennuväediviis Tallinna Lasnamäe lennuväljal.

Pärast Teist maailmasõda lendasid lennuväljal Nõukogude lennuväe lennukid MiG-15, mis tõusid õhku ja maandusid sinna paigaldatud perforeeritud terasplaatidest matt rajalt kuni 1959. aastani, seejärel koliti lennutegevus vastvalminud lennuväljale, paar kilomeetrit vanast sõjaväelennuväljast ida poole (Maardu poole) betoonist lennu- ja ruleerimisradadele. MiG-19-tega relvastatud NSV Liidu Eestis asunud õhukaitsevägede 425. hävituslennuväepolk kasutas vana lennuvälja kõiki hooneid 1970. aastani.

Vana, murukattega lennuvälja hakkas 1960. aastast alates haldama ALMAVÜ Tallinna Aeroklubi. Seoses uute elamurajoonide rajamisega Lasnamäele kolis Tallinna Aeroklubi 1978. aastal oma lennutegevuse 1970. aastast sõjaväest vabaks jäänud betoonradade kõrvale.

Elamurajoonide laieneva ehituse tõttu lakkas lennutegevus 1982. aastaks Lasnamäe lennuväljal lõplikult, seejärel kasutati lennurada talvel autojuhtide libedasõidu õetamiseks.

Vaata kaRedigeeri

  • Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut, mis tegutses aastatel 1921–1927.

ViitedRedigeeri

  1. Eesti lennuvägi Lasnamäel, Sõdur : Eesti sõjandusajakiri, nr. 3, juuni 2019

VälislingidRedigeeri