See artikkel on ettevõttest; õhusõitja kohta vaata artiklit Aeronautika

Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut oli Eesti lennukompanii, mis tegutses aastatel 1921–1927. Aeronaut asutati 22. märtsil 1921 Robert Holsti ja Jakob Tillo eestvedamisel. Aktsiaseltsi põhikapital oli 10 000 000 Eesti marka. Aeronaudi asutajaliikmed olid Robert Holst, Jakob Tillo, Madis Jaakson, Otto Strandman ja Martin Luther.

Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut
Asutatud 22. märts 1921
Asutaja Asutajaliikmed olid Robert Holst, Jakob Tillo, Madis Jaakson, Otto Strandman ja Martin Luther
Tegevus lõpetatud 11. aprill 1927
Peakorter Tallinn
Omakapital 10 000 000 Eesti marka

1921. aasta juulis sooritas AS Aeronaut postilennuk esimese lennu Riiga.

Sablatnig P III

Reise alustati renditud Sablatnig P III lennukiga 29. juulil 1921 postilennuga Tallinnast Helsingisse. 1921. aastal tegi aktsiaseltsi Aeronaut lennuk 175 üksiklendu 673 sõitjaga[1]. 1922. aasta juuli lõpus ostis Aeronaut Sablatnig Flugzeugbault miljoni marga eest kaks LVG C.V ja ühe Sablatnig P III lennuki. Augustis valmis esimene kuuest Dvigateli tehastes litsentsi alusel ehitatud Sablatnig P III lennukist, ülejäänud said valmis järgmisel kuul. 1922. aastal kohustus Aeronaut pidama regulaarset lennuühendust Tallinna ja Riia vahel ning lendama sisemaistel lennuliinidel 40 000 kilomeetrit. Ühtlasi avati 31. augustil Junkers F.13-ga Tallinna–Riia lennuliin.

Aeronaut kasutas maalennukitel Lasnamäe lennuvälja. Aeronaut kasutas algul ka Eesti õhuväe angaare ning teenindust. Lepingu alusel sai Aeronaut endale eraldi Lasnamäe lennuvälja angaari (algul angaari nr 4, hiljem nr 5) ning lepiti kokku lennuvälja teenuste hinnas. 1922. aasta juulis sai Aeronaut Lasnamäel 12 aastaks rendile 4000-ruutsüllase maatüki ja 1. augustil algasid sellel raudbetoonist angaari ehitustööd. Angaari pikkus oli 16 meetrit ning laius 10 meetrit, lisaks angaarile rajati ka töökoda koos teenindus- ning olmeruumide ja reisijate ooteruumiga[2].

Junkers F 13
Aeronaudi angaar ja lennukid Junkers F.13 ning Sablatnig P III Lasnamäe lennuväljal 1925. aastal

9. veebruaril 1923 algasid regulaarsed postilennud Soome Ülemiste lennusadamast. Lennud toimusid igal teisipäeval ja reedel. Aprillis ostis Aeronaut Saksamaalt Soome liinile kaks Junkers F.13 tüüpi vesilennukit, kasvatades lennukipargi 11 masinani.

Mai teisel poolel 1924 pikendas Aeronaut Tallinna–Riia liini Memeli kaudu Königsbergini. Päevas toimus üks lend, mis kestis koos vahepeatustega 7 tundi ja 15 minutit.

24. jaanuaril 1926 kukkus Aeronaudi lennuk Tallinnas alla. Surma sai ettevõtte asutajaliige Jakob Tillo.

11. aprillil 1927 lõpetas Aeronaut segaste rahaasjade tõttu tegevuse. Viis päeva hiljem vallandati kogu personal ning järgmise aasta aprilli alguses Aeronaut likvideeriti.

12. septembril 1929 müüdi aktsiaseltsi viimased varad oksjonil. Kaks mootorita lennukit müüdi 3,50 krooni eest[3].

20. septembril 2021 ilmus postmark, mis on pühendatud Eesti tsiviillenunduse 100. aastapäevale. Margil on kujutatud Sablatnig P III lennuk.[4]

Viited muuda

  1. Õhusõidu aktsiaseltsi „Aeronaut'i" tegewusest., Kaja, nr. 256, 29 oktoober 1921
  2. Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu, jaakjuske.blogspot.com, 25. jaanuar 2014
  3. Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 14. september 1929, nr. 107, lk. 2.
  4. Eesti tsiviillennundus 100 (vaadatud 04.10.2021)