Ülemiste raudteejaam

Disambig gray.svg  See artikkel räägib rongipeatusest. Tallinnas asuva kaubajaama kohta vaata siit: Ülemiste kaubajaam

Ülemiste raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Ülemiste liiklussõlme kõrval, Ülemiste järvest 0,5 km kirdes.

Ülemiste raudteepeatus vaatega läände 2014. aastal

Ülemiste raudteejaam asub Balti jaamast 6,5 km kaugusel. Rong sõidab Balti jaamast Ülemistele umbes 9 minutit.

PeatuskohtRedigeeri

Rongide peatumiseks asub Ülemistel kaks täispikka 550 mm kõrgust ooteplatvormi.

Peatuses peatuvad kõik idasuunalised Elroni elektri- ja diiselrongid, kaasa arvatud Tallinna–Tartu kiirrongid. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.[1]

Raudtee kesklinna sõidusuunalt väljuvad inimesed satuvad Ülemiste teele. Tapa sõidusuunalt väljuvad inimesed satuvad Suur-Sõjamäe tänavale, mille ääres asub Ülemiste Keskus.

Peterburi teel saab ümber istuda trammidele number 2 ja 4. Suur-Sõjamäe tänaval saab ümber istuda bussidele number 7, 15, 45, 49 ja 65.

AjaluguRedigeeri

Ülemiste raudteejaam rajati aastal 1900 seoses vagunitehase Dvigatel ehitamisega Suur-Sõjamäele. Esialgu kandis ka jaam Dvigateli nime. Paekivist jaamahoone pole säilinud.

Hiljem ehitati Ülemiste jaama kitsarööpmeline harutee Veski posti raudteepeatusest. Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee laiendamisel kaitsepositsioonidele, maarinde idapoolseima tugipunkti Irus kindlus ühendati raudteevõrguga Lasnamäe (Dvigateli) kitsarööpmelisest raudteejaamast[2]. Lasnamäe jaamast läks 12. (Iru) positsioonini viiv raudtee kirdesse, hilisemast sõjaväelennuväljast põhja poolt mööda ning Vana-Narva maanteega rööbiti ida poole. Väo mõisa juures läks üks haru loodesse, Pirita-Kose haubitsapatarei juurde. Peaharu läks läbi ühe sõjaväelinnaku (praeguse Iru hooldekodu kohal) üle Pirita jõe ning hargnes kaheks – põhja poole, linnaku teise osa ja tulevaste kindlusehitiste juurde ning lõuna poole, Lagedi mõisa kandis oleva patarei juurde. Üle Pirita jõe ehitati raudtee üleviimiseks Iru raudteesild.

1939. valmis praeguse Ülemiste kaubajaama territooriumil vagunite pesula, mida kasutati nii laiarööpmeliste kui ka kitsarööpmeliste vagunite pesemiseks. Pesulas oli kolmerööpaline tee.[3]

1930ndatel kandis raudteepeatus juba Ülemiste nime.

Eesti NSV ajal ehitati rööbasteede vahele ooteruum koos köetava piletikassaruumiga, mis 1990ndatel lammutati.

2011. aastal rajati jalakäijate tunnel tänavalt ooteplavormidele pääsemiseks.


TulevikRedigeeri

Ülemiste raudteejaama planeeritakse ja ehitatakse aastaks 2026 Rail Balticu raudtee-reisiterminal. Nii jäävad Ülemiste jaama teenindama 1435 mm rööpmelaius kui ka vene rööpmelaius 1520mm.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

PildidRedigeeri

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Kitseküla
 
Ülemiste
Vesse  
 
Rail Baltic
Järgnev peatus
 
Tallinn
Assaku raudteepeatus