Ava peamenüü

Omakaitse (1917–1918)

Disambig gray.svg  See artikkel on vabatahtlikust relvastatud organisatsioonist, mis tegutses Eestis 1917–1918; samanimelise organisatsiooni kohta 1941–1944 vaata artiklit Omakaitse.

Omakaitse (lühend OK) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 19171918.

Omakaitse
Asutatud 1917
Tegevuse lõpetanud 1918
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eestimaa
Juhtkond Eduard Saarepera
Eugen Wilde (Tallinn, 1918)
Johan Pitka (Tallinn, 1918)

Kui aastal 1917 pärast Venemaa Veebruarirevolutsiooni riiklikud korrakaitsestruktuurid lakkasid toimimast, moodustati kohalike omavalitsuste alluvuses toimiv Omakaitse (mõnes kohas nimetati seda ka reservmiilitsaks).

Omakaitsel oli 1917. aasta lõpus umbes 10 000 liiget (neist 3200 Tallinnas ja 1400 Tartus). Tallinna 3200 liikme hulgas oli umbes 1500 töölist, 300 kaupmeest, 600 majaperemeest ja 800 äriteenijat.

Omakaitse TallinnasRedigeeri

1917. aasta augusti lõpus toimus Tallinnas advokaat Keerdi korteris koosolek, kus moodustati "Tallinna elanikkude Omakaitse asutav komitee" ja juba 1917. aasta 2. septembril peeti Brookusmäel Eesti Sõjaväelaste Kodu ruumides Eesti tähtsamate asutuste esindajate koosolek, millel toetati kodanikualgatuse korras loodavat korrakaitsestruktuuri.

1917. aasta 18. septembril toimus samas hoones Brookusmäel ka Omakaitse asutamiskoosolek, kus oli esindatud 76 organisatsiooni ja asutust. Koosolekul tunnistati Tallinna Elanike Omakaitse organiseerimise vajalikkust ning võeti vastu Johan Pitka ja Eduard Saarepera koostatud põhikiri. Valiti ka üheksaliikmeline juhatus. Juhatuse esimeheks valiti Eduard Saarepera. Tallinna elanike Omakaitse seltsi ruumid asusid Brokusmäel (Olevimägi) maja nr.10, täidesaatva komitee esimeheks oli Eduard Saarepera ja sekretäriks Leonhard Saar-Keerd.

11. novembril 1917 saadeti Tallinna elanike Omakaitse ja Punakaart Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel laiali.[1] ning tehti ettepanek Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule moodustada Omakaitsest ja Punakaardist, vastavalt Venemaa Ajutise Valitsuse poolt välja antud seadusele töölismiilits[2].

Omakaitse Saksa okupatsiooni ajalRedigeeri

Saksa okupatsiooni ajal moodustati Omakaitsest põranda all tegutsev Eesti Kaitseliit. Ainult Tallinnas jätkas Omakaitse avalikku tegevust 3000-liikmelise Tallinna Omakaitsena.

11. novembril 1918. aastal tuli Eesti Kaitse Liit põranda alt välja ning Tallinna Omakaitse ühines sellega.

ViitedRedigeeri

  1. "Protest. (11. novembril 1917 korraldatud revolutsioonikomitee sissetungist Omakaitse ruumidesse)" Teataja, nr 255, 14. november 1917, lk 3
  2. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee istungi protokoll, 2. november 1917