Raekoja plats (Tallinn)

Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub Tallinna raekoda.

Raekoja plats

Raekoja plats

Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu keskus – kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega. Platsil on toimunud hukkamisi, festivale, karnevale, pulmatseremooniaid ja filmivõtteid. Platsil on filmitud osa filmist "Pan Kleksi akadeemia". Läbi ajaloo on plats säilitanud oma vana funktsiooni: see on populaarne turistide ja kohalike seas kohtumispaigana või vaatamisväärsuste alguspunktina.

Raekoja platsil oli keskaegse all-linna keskpunkt, mille asukohast arvatakse ka kõigi Tallinna tänavate hoonete algussuunda (maja nr 1), platsilt saavad alguse vanalinna vanimad tänavad: Apteegi tänav, Dunkri tänav, Kinga tänav, Kullassepa tänav, Saiakang, Vanaturu kael, Voorimehe tänav, Raekoja tänav.

Traditsiooniliselt toimuvad igal aastal juunis vanalinnapäevad, juulis keskaja päevad. Melu hoiavad üleval välikohvikud, laadad ja vabaõhukontserdid. Talvisel ajal on Raekoja platsil eriline roll jõulude ajal. Üha enam kogub populaarsust ka talvine jõuluturg (Tallinna jõuluturg), oluline sündmus on Raekojast linnapea poolt jõulurahu väljakuulutamine. Jõulude tähistamine platsil on väga vana traditsioon. Esimestest jõulupidustustest on andmed juba aastast 1441, mil Mustpeade vennaskonna liikmed püstitasid sinna esimese jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linna jõulupuuga Euroopas. Vastavalt modernsetele kommetele süütab linnapea esimese küünla, alates sellest süüdatakse jõulutuli ka teistes linnades ja inimeste kodudes, et märkida jõuluhooaja algust detsembris. Platsi tähtsaim maja, Tallinna raekoda, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970. aastani. Hoolimata sellest, et võim on praeguseks platsilt lahkunud, on see jäänud oluliseks traditsioonide kandjaks ning kokkusaamiskohaks nii linlasele kui ka linnakülalisele.

Muistse asustusalana on praegune Raekoja plats seda ümbritsevatest hoonetest tunduvalt vanem. Juba vanadel aegadel oli Tallinn Läänemerel tunnustatud kaubitsemiskoht oma hästi ligipääsetava sadama, heade ühendusteede ja soodsa asukoha tõttu. 10. sajandil sadama ja turu kaitseks ehitatud Toompea linnus lõi eeldused püsiva asustuse tekkeks. 10.–11. sajandil hakkas linnuse jalamile, praeguse Pika jala tänava ja Vana turu vahelisele alale kerkima eesti kaupmeeste ja käsitööliste linnataoline asula. Selle esialgse asula siseväljakuks ja ühtlasi turuplatsiks oli sisemaalt tulevaid kaubateid, sadamasse viivaid teid ühendav väljak, millest hiljem kujunes Raekoja plats.

Raekoja platsi hoonestus

Jegorovi maja

Raekoja platsi põhjakülje hooned

• Raekoja plats 1 (raekoda).
• Elamu Raekoja plats 4 // Dunkri 2. Kultuurimälestis nr 3062. 20. sajandi alguses asusid hoones ajalehtede Aeg, Eesti Kodu, Kodu, Koit, Päevaleht toimetused.
• Elamu Raekoja plats 5 // Voorimehe 1. Kultuurimälestis nr 3063.
• Raekoja plats 8 // Mündi 3 // Pikk 12 // Kinga 6 (Jegorovi maja ja kinnistu). Kaupmees Ivan Jegorovi ostis 1918. aastal maa ja valduse baltisakslaselt Reisenkampfilt. Hoone Raekoja platsi ja Kinga tänava nurgal ehitati aastatel 1923–1924 ümber arhitekt Artur Perna projekti järgi. Raekoja platsi ja Mündi tänava nurgal asuv kolmekorruseline maja ehitati ümber 1931. aastal arhitekt Eugen Habermanni projekti kohaselt. Hoone Pika tänava ja Mündi tänava nurgal (Pikk 12) kujundati ümber 1931. aastal.
• Raekoja plats 9 // Mündi 1
• Elamu Raekoja plats 10 // Mündi 2 // Saiakang 1. Kultuurimälestis nr 3064.
• Raekoja plats 11 // Apteegi tänav 1 (raeapteek). Kultuurimälestis nr 3062.
• Elamu Raekoja plats 12 // Apteegi 2. Kultuurimälestis nr 3065.
• Elamu Raekoja plats 13. Kultuurimälestis nr 3066.
• Elamu Raekoja plats 14 // Apteegi 6 // Vene 5 (õpetajate maja). Kultuurimälestis nr 22251.
• Raekoja plats 15.
• Elamu Raekoja plats 16 // Vene 3 (tudengimaja). Kultuurimälestis nr 3068.
• Elamu Raekoja plats 17. Kultuurimälestis nr 3069.
• Elamud Raekoja plats 18 // Vanaturu kael 3 (Hopneri maja). Kultuurimälestis nr 3070.

• 

  Raekoja plats 4

• 

  Raekoja plats 5

• 

  Raekoja plats 10

• 

  Raekoja plats 12

Raeapteek

Burchartide vapp (1636)

Raeapteegi silt

Raeapteeki suunav nool

Raeapteek on üks vanemaid Põhja-Euroopas, asutatud juba enne Ameerika avastamist. Esimeseks apteekriks peetakse arst Johann Molnerit. Peale ravimite müüdi raeapteegis maiustusi, veini, paberit, riiet, püssirohtu, haavleid, vaha, vürtse ja muud kaupa. Apteegi esimestel aastakümnetel vaheldusid apteekrid sageli, kuni aastal 1580 tuli apteekriselliks ungari aadlimees Johann Burchart Belavary de Sykava, kes sõlmis Tallinna raega 30. aprillil 1583 rendilepingu. Burchartide apteegidünastiale kuulus apteek üle 150 aasta. Algaastatel meenutas apteek pigem kohvikut, kus sai nii napsu võtta kui ka magusaid kooke osta. Keskaegse apteegi ravimite valik ületas nii mõneski mõttes tänapäevase. Näiteks kaubeldi seal ka mängukaartide, tubaka, püssirohu, puuviljaveini ja veel palju muugagi. Loomulikult võis sealt ka ravimeid nõutada, mis tol ajal olid valmistatud kalliskividest, merevaiguõlist, ükssarve sarve pulbrist. Lisaks kuulusid toonaste ravimite nimekirja kalasilmapulber, lambavillaekstrakt, musta kassi pissi ekstrakt, kuivatatud konnakoivad ja paljud muudki salapärased tinktuurid ning salvid. Populaarseimid tooteid – martsipani ja klaretti – tuleb aga tänapäevalgi toomapäeval raele raharendile lisaks viia. Igal juhul sai apteeker Burchart nii kuulsaks, et ta kutsuti koguni Peeter I surivoodi äärde. Paraku jõudis tsaari surmateade temani juba reisi ajal.

Et kõik apteeki juhtinud meessoost Burchartid kandsid eesnime Johann, siis tuli nende vahettegemiseks nummerdada nagu kuningaid. Burchartide perekonnale kuulub ka au korraldada Tallinna esimene kunstinäitus ning asutada esimene muuseum, koduloomuuseum "Mon Faible". 1802. aastal asutas seitsmes Johann Burchart oma erakogu alusel Tallinna esimese kindlalt teada oleva muuseumi, mis kandis antikviteetide ja rariteetide kabineti nime. 1870. aastal anti J. Burcharti fond üle Eestimaa Provintsiaalmuuseumile, mis oli loodud 1864. aastal. Eestimaa Provintsiaalmuuseumist ja mõnest pisimuuseumist moodustati 1940. aastal praegune Ajaloomuuseum, mis asub üsna Raekoja platsi lähedal Pikal tänaval Suurgildi majas. Sinna pääseb platsilt mööda Saiakangi või mööda Mündi tänavat. Viimane, kümnes Burchart, andis apteegi rendile ja tema pärijad müüsid selle ära.

Otstarve

Peeter I, kunstnik Paul Delaroche (1797–1856), maalitud 1838

Jõuluturg raekoja platsil, keskel jõulukuusk

Tallinna JazzON festival Raekoja platsil

Keskaegsate linnade südameks oli ikka harilikult turuplats, mille ümber hakati rajama hooneid. Turuplatsina tunti raekoja esist väljakut aastasadu, turg viidi seal ära alles 1896. aastal. Raekoja platsil oli minevikus täita mitu ülesannet – seal viidi läbi julmi karistusaktsioone kui peeti ka lõbusaid pidusid. Karistamiste tarbeks seisis platsil häbipost. Veel tänagi võib raekoja müüri küljes näha kaelarauda. Õitsval järjel hansalinnal oli aga pidutsemiseks rohkem põhjust. Üle Raekoja platsi veeresid pulmakaarikud, seal võeti pidulikult vastu linna kõrgeid külalisi, seal peeti karnevale ja ehiti linna jõulukuusk. Ühest sellisest jõulutseremooniast olevat kogu hiilguses osa võtnud ka Peeter Suur oma õukonnaga, kui ta Tallinna esimest korda 1711. aastal külastas (13.–27. detsembrini).

Esimene jõulupuu ehiti Raekoja platsil 1441. aastal. Ka tollal tantsiti ja mängiti puu ümber, pärast aga süüdati puu põlema. Jõulukuuse väljakandmine algas kaupmeeskonna rongkäiguga Mustpeade majast Pikal tänaval ning lõppes Raekoja platsil, kus raehärrad kostitasid kuusetoojaid veiniga, kuusel süüdati vahaküünlad ning algas tants ja trall. Tänapäeval süütab jõulupuul esimese küünla Tallinna linnapea, tähistades sellega jõuluhooaja algust linnas.

Ka tänapäeval on Raekoja plats sageli pidude ja pühade tähistamise kohaks, eriti talvel jõulude aegu ja suvel, juunis, kui seal asub vanalinna päevade keskpunkt. Siis vahetab igapäevase asjalikkuse välja sigin-sagin, kõikjal toimuvad vabaõhukontserdid ja -teatrietendused, püsti on pandud keskaegsed müügiputkad, sepad näitavad oma osavust ja vanalinna tänavail liiguvad ringi tänavamuusikud. Platsidel ja hoovides astuvad üles kirevates rahvarõivastes rahvatantsijad, sisehoovid on muudetud vabaõhu-näituseplatsideks või laste mänguväljakuteks. Nädala jooksul on teil võimalus tasuta kaasa elada sadadele, igale maitsele sobivatele vabaõhuüritustele. Lisaks võetakse Raekoja platsil vastu välismaa riigijuhte, uut aastat ning olümpiamängude järel olümpiavõitjaid.

Kroonik Balthasar Russow, kelle elukäiku on kirjanik Jaan Kross oma romaanis "Kolme katku vahel" käsitlenud, kirjeldab ühte Raekoja platsil peetud rüütliturniiri ja sellega kaasnenud pahandusi: "Aastal 1536, küünlapäeval, ratsutas Hermann von Brüggenei (Liivimaa ordu 42. meister, 1535–1549) uhkesti Tallinna sisse, kus talle truudust vannutati. Ja kui meister võõrusel raekojas viibis, oleks peaaegu suur õnnetus juhtunud aadlikkude ja kodanikkude vahel. Üks aadlimees ja keegi kaubasell tahtsid meistri auks turul turniiri pidada. Ning kui kaubasell aadlimehe hobuse seljast maha torkas, siis pahandas see teisi aadlikke üliväga, et üks kaupmees maavürsti ja teiste seisuste pealtvaatamisel peaks võiduhinna pärima. Nad lasksid sellepärast pahu sõnu langeda, millest seevõrra suur riid ja tüli aadli ning kodanikkude ja nende kaaslaste vahel tekkis, et nad oma mõõgad tupest tõmbasid ja ainult lausa kisa kuulda oli. Meister raekojas nõudis käe ja sõnaga rahu, heitis oma kübara peast ja leiva laualt käratseva rahva sekka, et neid niiviisi vaigistada; aga kõik see ei aidanud midagi. Gilditoad ja õllepoed pandi ka kiiresti kinni, et need kes sees olid, ei tuleks välja ega ei suurendaks kisa ja kära. Lõpuks rahustati see mürgel härra Thomas Fegesacki, linnapea poolt, kes oli lugupeetud mees."

• 

  Raekoja plats 13

• 

  Raekoja plats 16

• 

  Raekoja plats 17

• 

  Põlev vaekoda (1944)

Ajalugu

Raekoja plats ja Tallinna vaekoda, 1930/1940

Muistse asustusalana on praegune Raekoja plats seda ümbritsevatest hoonetest tunduvalt vanem. Juba vanadel aegadel oli Tallinn Läänemerel tunnustatud kaubitsemiskoht oma hästi ligipääsetava sadama, heade ühendusteede ja soodsa asukoha tõttu. 10. sajandil sadama ja turu kaitseks ehitatud Toompea linnus lõi eeldused püsiva asustuse tekkeks. 10.–11. sajandil hakkas linnuse jalamile, praeguse Pika jala ja Vana turu vahelisele alale kerkima eesti kaupmeeste ja käsitööliste linnataoline asula. Selle esialgse asula siseväljakuks ja ühtlasi turuplatsiks oli sisemaalt tulevaid kaubateid, sadamasse viivaid teid ühendav väljak, millest hiljem kujunes Raekoja plats.

Pärast Tallinna hõivamist taanlaste poolt 1219 jäi Raekoja plats laienema hakanud all-linna keskseks väljakuks. Raekoja platsi äärde kerkisid linnakodanike elamud ja ühiskondlikud hooned. Uute majade ehitust soodustas kohaliku ehitusmaterjali paekivi suur varu.

1554. aastal ehitati turu juurde ka Vaekoja hoone. Tallinna vaekoda hävines 1944. aasta märtsipommitamises ja selle varemed lammutati lõplikult 1946. aastal.

Raekoja platsi majad 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 18

Raekoja plats 14

Raekoja platsi nime lugu

Raekoja platsi on mainitud esimest korda 1313 ladinakeelse nimetusega forum, 1371 alamsaksakeelse nimetusega market. Hiljem on seda nimetatud Vanaks turuks (1442) ja Uueks turuks (Neuer Markt). 18. sajandi lõpus Viru väljaku äärde tekkinud vene kaupmeeste kauplemiskoha Vene turu vastandina hakati Raekoja platsi kutsuma Saksa (Deutscher Markt) või ka Suureks turuks, pärastpoole Rootsi turuks (Schwedischer Markt, Шведскій рынокъ).

Suur turg tegutses Tallinna raekoja esisel platsil kuni 1896. aastani.

1923. aastal sai Raekoja plats oma ametlikult kinnitatud nime Raekoja plats.

Raekoja plats

Kirjandus

• Rasmus Kangropool. Raekoja plats, 1975.

Välislingid

 Raekoja plats – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis