Raekoja plats (Tallinn)

Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub raekoda. Plats oli keskaegse Tallinna all-linna keskne sõlmpunkt, millest saavad alguse linna vanimad tänavad: Apteegi tänav, Dunkri tänav, Kinga tänav, Kullassepa tänav, Saiakang, Vanaturu kael, Voorimehe tänav ja Raekoja tänav. Selle mõttelise alguspunktiga arvestatakse tänaseni Tallinna aadresside numbrilisel järjestamisel: igal linnatänaval asuvad reeglina Raekoja platsile lähemas otsas majad number 1 ja 2.

Vaade Raekoja platsi lõunaküljele ja Tallinna raekojale (2014)
Raeapteegi silt

Raekoja platsi on mainitud esimest korda 1313 ladinakeelse nimetusega forum, 1371 alamsaksakeelse nimetusega market. Hiljem on seda nimetatud Vanaks turuks (1442) ja Uueks turuks (Neuer Markt). 18. sajandi lõpus Viru väljaku äärde tekkinud vene kaupmeeste kauplemiskoha Vene turu vastandina hakati Raekoja platsi kutsuma Saksa turuks (Deutscher Markt) või ka Suureks turuks, pärastpoole Rootsi turuks (Schwedischer Markt). Suur turg tegutses raekoja esisel platsil kuni 1896. aastani. Plats sai oma ametlikult kinnitatud nimeks Raekoja plats 1923. aastal.

Platsi tähtsaim hoone, Tallinna raekoda, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404.

Raekoja platsil (Apteegi tänav 1) tegutseb Raeapteek alates 15. sajandi algusest. See on üks vanemaid järjest tegutsevaid apteeke Euroopas ja ühtlasi Tallinna vanim ettevõte.

Esimestest jõulupidustustest on andmed juba aastast 1441, mil Mustpeade vennaskonna liikmed püstitasid platsile esimese jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese (linna) jõulupuuga maailmas.

Ajalugu muuda

 
Suur turg Tallinnas, 19. sajand. Theodor Gehlhaar
 
Raekoja plats ja Tallinna vaekoda (enne 1926. aastat)

Muistse asustusalana on praegune Raekoja plats seda ümbritsevatest hoonetest tunduvalt vanem. Tallinn oli juba varasel keskajal Läänemerel üks tunnustatumaid kaubitsemiskohti oma hästi ligipääsetava sadama, heade ühendusteede ja soodsa asukoha tõttu. 10. sajandil sadama ja turu kaitseks ehitatud Toompea linnus lõi eeldused püsiva asustuse tekkeks. 10.–11. sajandil hakkas linnuse jalamile, praeguse Pika jala tänava ja Vana turu vahelisele alale kerkima eesti kaupmeeste ja käsitööliste linnataoline asula. Selle esialgse asula siseväljakuks ja ühtlasi turuplatsiks oli sisemaalt tulevaid kaubateid, sadamasse viivaid teid ühendav väljak, millest hiljem kujunes Raekoja plats. Pärast Tallinna hõivamist taanlaste poolt 1219. aastal jäi Raekoja plats laienema hakanud all-linna keskseks väljakuks. Raekoja platsi äärde kerkisid hansalinna kodanike elamud ja ühiskondlikud hooned. Uute majade ehitust soodustas kohaliku ehitusmaterjali paekivi suur varu.

Raekoja esisel turuplatsil oli keskajal täita mitu ülesannet, lisaks kauplemisele toimus seal nii hukkamisi ja muude karistuste täidesaatmisi kui peeti ka lõbusaid pidusid ja karnevale. Karistamiste tarbeks seisis platsil häbipost. Tänaseni võib raekoja müüri küljes näha kaelarauda.

Esimene jõulupuu ehiti Raekoja platsil 1441. aastal. Ka tollal tantsiti ja mängiti puu ümber, pärast aga süüdati puu põlema. Jõulukuuse väljakandmine algas kaupmeeskonna rongkäiguga Mustpeade majast Pikal tänaval ning lõppes Raekoja platsil, kus raehärrad kostitasid kuusetoojaid veiniga, kuusel süüdati vahaküünlad ning algas tants ja trall.

1536. aastal toimus Raekoja platsil äsja ametisse valitud Liivimaa ordu 42. ordumeistri Hermann von Brüggenei pidulik vastuvõtt, kui ta käis Tallinna elanikelt truudusvannet võtmas. Selle auks löödi Tallinna kuldtaaler, korraldati raekojas pidulik söömaaeg 700 inimesele ning raekoja platsil ka rüütliturniir, mis lõppes verise lööminguga aadlike ja linnakodanike vahel.[1] Selle 1536. aasta mälestusväärse sündmuse ajast on teada ka (eestikeelse sõna ja kohanime) "Tallinna (linna)" esmakordne teadaolev mainimine kirjalikes allikates: sõnapaar tallyna lynnhall on säilinud Tallinna eestlaste poolt ordumeister Hermann von Brüggeneile raekoja platsil antud truudusvande tekstis,[2] mille kirjutas üles raesekretär Johann Sulstorp: "Mynno toyuetann nynck wannu ssell surell owsall nynck wegkewell yssandell yssandell Harmen Brüggeney, teysse nyme kaess Hassenkamp Mester Saxa ordens lifflandi maell myn armall yssandell nynck selle awsall tallyna lynhall wagka nynck sanna kuelya olla kuy mynd jummall awitacko ninck theme kallis euangelium."[3]

1554.–1555. aastal ehitati turu juurde ka Tallinna vaekoja[4] hoone. See Raekoja platsi loodenurka ehitatud vaekoda (kaalukoda) oli varaseim renessanssehitis Tallinna all-linnas. Hoonet nimetati algselt suureks ehk uueks vaekojaks, eristamaks seda varasemast, raeapteegi kohal asunud vaekojast. Vaekoda oli kaupade kaalumiskoht Suure turu juures ning seda kasutati ka muudeks otstarveteks; näiteks ehitati 1558. aastal vaekoja hoonesse väike vahtkonnaruum ja 1583. aastast on andmeid, et vaekoda kasutati ka linna veinikeldrina.[4]

1944. aasta märtsipommitamises Nõukogude lennuväe poolt sai Tallinna vaekoda tabamuse ja hävis tulekahjus. Vaekoja varemed lammutati lõplikult 1946. aastal.

Raekoja platsi hoonestus muuda

  • Raekoja plats 1 (raekoda). (Linnavalitsus töötas seal 1970. aastani)[5]
  • Elamu Raekoja plats 4 // Dunkri 2. Kultuurimälestis nr 3062.[6] 20. sajandi alguses asusid hoones ajalehtede Aeg, Eesti Kodu, Kodu, Koit, Päevaleht toimetused.[7]
  • Elamu Raekoja plats 5 // Voorimehe 1. Kultuurimälestis nr 3063.[8]
  • Raekoja plats 8 // Mündi 3 // Pikk 12 // Kinga 6 (Jegorovi maja ja kinnistu). Hoone Raekoja platsi ja Kinga tänava nurgal ehitati aastatel 19231924 ümber arhitekt Artur Perna projekti järgi. Raekoja platsi ja Mündi tänava nurgal asuv kolmekorruseline maja ehitati ümber 1931. aastal arhitekt Eugen Habermanni projekti kohaselt.[9]
  • Raekoja plats 9 // Mündi 1
  • Elamu Raekoja plats 10 // Mündi 2 // Saiakang 1. Kultuurimälestis nr 3064.[10]
  • Raekoja plats 11 // Apteegi tänav 1 (Raeapteek). Kultuurimälestis nr 3062. Raeapteek tegutseb alates 15. sajandi algusest. See on üks vanemaid järjest tegutsevaid apteeke Euroopas ja ühtlasi Tallinna vanim ettevõte.
  • Elamu Raekoja plats 12 // Apteegi 2. Kultuurimälestis nr 3065.[11]
  • Elamu Raekoja plats 13. Kultuurimälestis nr 3066.[12]
  • Elamu Raekoja plats 14 // Apteegi 6 // Vene 5 (õpetajate maja). Kultuurimälestis nr 22251.[13]
  • Raekoja plats 15.
  • Elamu Raekoja plats 16 // Vene 3 (tudengimaja). Kultuurimälestis nr 3068.[14]
  • Elamu Raekoja plats 17. Kultuurimälestis nr 3069.[15]
  • Elamud Raekoja plats 18 // Vanaturu kael 3 (Hopneri maja). Kultuurimälestis nr 3070.[16]

Uuemal ajal muuda

Traditsiooniliselt toimuvad igal aastal juunis vanalinna päevad, juulis keskaja päevad ja talviti Tallinna jõuluturg; oluline sündmus on ka Raekojast linnapea poolt jõulurahu väljakuulutamine. Lisaks võetakse Raekoja platsil vastu välismaa riigijuhte, uut aastat ning olümpiamängude järel olümpia(medali)võitjaid.

Platsil on filmitud osa filmist "Pan Kleksi akadeemia".[17]

Viited muuda

  1. Arnold Süvalep. Ordumeister Herman von Brügeney külaskäik ja turniir Raekojaplatsil, In: Vana Tallinn 1 (1936), lk 55–76.
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2018. Vaadatud 9. juunil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/13/tallinn/
  4. 4,0 4,1 Vaekoda. Tallinna Linnaarhiiv (vaadatud 21.07.2020)
  5. Tallinna Vanalinn.
  6. 3062 Elamu Raekoja plats 4 fassaadid, 15.-18.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  7. Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910
  8. 3063 Elamu Raekoja plats 5 fassaadid, 1849.a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  9. Keeruka saatusega kinnistu, Äripäev, 31. mai 2002
  10. 3064 Elamu Raekoja plats 10 fassaadid, 18.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  11. 3065 Elamu Raekoja plats 12, 15.-20.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  12. 3066 Elamu Raekoja plats 13 fassaad, 19.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  13. 22251 Elamu Raekoja plats 14 ja Vene t. 5 fassaadid, 18.-19. saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  14. 3068 Elamu Raekoja plats 16 fassaad, 15.-19.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  15. 3069 Elamu Raekoja plats 17 fassaad, 18.-20.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  16. 3070 Elamud Raekoja plats 18 ja Vanaturu kael 3, 14.-20.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  17. "Lembit Ulfsak "Ukuarust": Aastaid kutsuti Elle Kulli Minnaks ja mind Aksliks". Eesti Ekspress. 29.03.2017.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda