Mündi tänav

tänav Tallinnas
 See artikkel räägib tänavast Tallinnas; samanimeliste tänavate kohta mujal vaata lehekülge Mündi tänav (täpsustus)

‹ Kaart ajutiselt peidetud (?) ›

Mündi tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaade Tallinna raekojast, Raekoja platsile, Kinga tänavale, Jegorovi majale ning Mündi tänavale.

Mündi tänava pikkus on u 45 meetrit, tänav algab Raekoja platsilt ja lõppeb Pika tänavaga ristudes.

Ajalugu muuda

Mündi tänav sai 13. sajandil alguse kitsast rajast, mis oli ühendusteeks sadama poole viiva Pika tänava ja turuplatsi – Raekoja platsi – vahel. Tänavat kutsuti "lühikeseks tänavaks turu juures" (1368)[1]. Ajavahemikul 1555–1815 läks Mündi tänava siht Tallinna raekoja poole vaekoja ja linna häbiposti vahelt.

 

1766. aastal läks Mündi tänava ja Raekoja platsi nurgal asunud hoone siidi- ja kangakaupmees Peter Friedrich Mundti (hilisem Tallinna bürgermeister) valdusse. Tema nime järgi hakati tänavat kutsuma Mundi tänavaks (Mundten-Straße) ja 1954. aastal, tunnistati see sobimatuks ja tänav nimetati ümber Mündi tänavaks.

Hoonestus muuda

 
 
 
  • Mündi 2 / Raekoja plats 10, Mündi tänava idaküljel on aga kaks maja (Mündi tn 2 ja 4) kolmel ajaloolisel kinnistul, kinnistu on pikka aega olnud linna käsutuses ja hooned saanud ühe aadressi, Mündi 2. Hoone omandas 1827. aastal Tallinna raehärra Jakob Johann Gonsior ja pärast Gonsiori surma 1865. aastal pärandas ta sellegi testamendiga heategevuslikuks otstarbeks. Gonsiori pärandvara hallanud Jakob Gonsiori asutis[1] tegutses Mündi tänav 2 majas kuni selle likvideerimiseni 1940. aastal. 1930. aastatel tegutsesid Mündi tn 2 mitmed Tallinna linnavalitsuse osakonnad: majandusosakond, rahandusosakond ja revisjoniamet. Eesti NSV ajal tegutses Mündi tn 2 Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Rahandusosakond, praegu töötab hoones üks osa Tallinna Kommunaalametist.
  • Mündi 3 // Raekoja plats 8 // Pikk 12 // Kinga 6 - Jegorovi maja kvartal. Mündi tänava lääneservas asub kaks maja (Mündi tn 1 ja 3), mida võib pidada nn Jegorovi maja osadeks. Mündi tänava 1 ja 3 kinnistute omanikud Mündi ja Teenri tänava nurgal olid ajavahemikes 1414–1551 ja 1688–1765 järjepidevalt 12 habemeajajat või kirurgi[1]. Viimaselt kirurgist omanikult Georg Wilhelm Burmeistrilt ostis 1765. aastal kinnistu Mündi 1 / Teenri 2, kinnistu nr 265, Peter Friedrich Mundt. 1766. aastal omandas Mundt naaberkinnistu nr 265 Mündi tn 3, keldri ja pööningu. Pika ja Mündi tänava nurgal (praegune Pikk 12/Mündi 3), mis oli tuntud ka Riesenkamffi majana, kuna maja kuulus alates 1865. aastast Suurgildi vanemale Aleksander Leonhard Riesenkampffile, ja 1909. aastast Karl Eberhardt Riesenkampffile ning 1918. aastal ostis maa ja valduse Ivan Jegorov. Ivan Jegorov lasi need hooned 1924.–1923. aastail arhitekt Artur Perna projekti järgi ühtseks suureks romantilise ja barokiliku joonega elamuks ümber ehitada. 1929. aastal, arhitekt Eugen Habermanni projekti järgi, liideti nn Jegorovi majaga arhitektuuriliselt ka Teenri ja Mündi tänava nurgamaja[1].

1950. aastatel asus hoones Eesti NSV Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee.[2] Mündi tn 3 majas tegutsesid vähemalt 1960. aastatel Tallinna Linna TSN Täitevkomitee kolm osakonda: Tallinna Linna Statistikavalitsus, Eluruumide Arvestuse ja Jaotamise osakond ning Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Valitsus.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Kalmer Mäeorg, Mündi tänav. Lühikese tee pikk kulgemine, KesKus, Mai 2021
  2. Kalender-märkmik 1959. Eesti NSV Ajalehtede-ajakirjade kirjastus, Tallinn.

Välislingid muuda