Ava peamenüü

ElukäikRedigeeri

Artur Perna sündis Abja mõisa kõrtsmiku perekonnas. Õppis 1889-1890 Viljandis eraalgkoolis, 1890–1893 E. Bormanni poeglastekoolis ning E. Heine progümnaasiumis. 1900–1902 õppis Perna Tartu reaalkoolis ja 1903–1910 Riia Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas insener-arhitekti diplomiga.

Perna praktiseeris 1910–1912 F. Mieritzi ja I. Gerassimovi büroos Peterburis. Naasnud Tallinna, asutas ta koos kaasarhitekt Karl Burman vanemaga arhitektuuribüroo, mis tegutses Esimese maailmasõja alguseni. Nende büroo võitis 1913. ja 1914. aasta ülevenemaalisel arhitektuurivõistlusel esikoha.

Esimese maailmasõja ajal teenis ohvitserina Galiitsia ja Rumeenia rindel, aastatel 1914–1919 Tallinnas Peeter Suure merekindluse raudteepataljonis. 1918 oli Eesti Tehnika Seltsi Tehniliste Erikursuste õppejõud.

Artur Perna võttis osa ka Eesti Vabadussõjast, Vabadussõjas töötas esialgu ülemjuhataja staabis Kindralstaabi Valitsuse Maakuulamise osakonna juhina ja hiljem oma erialal Eesti Rahvaväe korterivalitsuse ülemana, ülendati 12. veebruaril 1920 kaptenist alampolkovnikuks.[1] Reservi asus Perna 1921. aasta veebruaris kolonel-leitnandi auastmes. Artur Perna vääristati Vabadusristi ning Läti Karutapja ordeniga

1921. aastast oli Tallinnas linnavolinik, 1921–1922 Tallinna linnanõunik ja linnapea abi ning ka kindlustusseltsi Põhja Kinnitus-Seltsi nõukogu esimees. 1922. aastast tegutses taas arhitektina.

1920–1936 oli ta Tallinna Tehnikumi ja Eesti Tehnika Seltsi erikursuste õppejõud ning Sõjakooli sideasjanduse lektor.

Artur Perna oli korporatsiooni Vironia liige.

LoomingRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Arhitekt Artur Perna 50-aastane". Päewaleht, nr 119, 3. mai 1931. Vaadatud 19.01.2018.

KirjandusRedigeeri

  • Artur Perna suri. Uus Eesti, 29. aprill 1940, nr 114, lk 7.

VälislingidRedigeeri