Lossi tänav (Viljandi)
Lossi tänav on tänav Viljandi kesklinnas.
.jpg)
Tänav saab alguse Viljandi lossimägede servast, Varese silla juurest, ristub Pika tänavaga, Munga tänavaga, Johan Laidoneri platsiga, Kauba tänavaga, Väike-Turu tänav, Oru tänavaga, Tartu tänavaga, Posti tänavaga ning Carl Robert Jakobsoni tänavaga ja lõppeb Uuel tänaval, kus läheb üle August Maramaa puiesteeks.
Tänav on Johan Laidoneri platsilt kuni Carl Robert Jakobsoni tänavani ühesuunaline. Tänava pikkus on 756 m[1].
Hoonestus
muuda- Elamu Viljandis Lossi tänav 11 (ehitismälestis nr 14706)[2] ja ait Viljandis Lossi tänav 11[3]
- Tartu Panga Viljandi osakonna pangahoone-elamu Lossi tänav 35[4] ja Posti tänav 18 nurgahoone
- Lossi 21 asus kino Rubiin hoone, kino lõpetas tegevuse 2011. aastal. Enne seda asus kinnistul Viljandi linavabrik.
- Lossi tänav 22 ja Tartu tänava nurgal asus Sakala Pank ja Viljandi Majaomanike Ühispank.
- Eduard Pohli maja, Lossi tänav 26 (Tartu ja Lossi tänava ristmikul), hoones on tegutsenud ka Sakala Pank ja ajalehe Sakala toimetus
- Viljandi hotellihoone Lossi tänav 29[5]. Hoone arhitekt Eugen Sacharias, ehitati ärihooneks-hotelliks "EVE" 1939. aastal.
- Lossi 31 asub Viljandi Nukuteater
Galerii
muuda-
Hoone Lossi tänav 3 / Pikk tänav 17 -
Lossi tänava algus -
Elamu Lossi tänav 5 -
Lossi ja Munga tänava rist -
Elamu ja ehitismälestis Lossi tänav 11 -
Lossi tänav pildistatuna Kauba tänava ristmikult, 1911
Ajalugu
muuda
Lossi tänav (sks. Schlossgasse, Schloss-strasse[6]) oli keskaegse linna peatänav[7] ja viis Viljandi ordulinnusest üle turuväljaku (Kindral Laidoneri plats)[7] linnamüüri Tartu väravani (ligikaudu praegune Lossi tänav 22) ja omandas tähenduse pärast linnusega ühendavate sildade valmimist. Pärast 1789. aastat pikendati tänavat põhja suunas[6]. Tänava alal tehtud arheoloogilised uuringud on olnud napid ega anna ühest vastust tänava tekkimise aja kohta. Tänava alalt ja ümberkaudsetelt aladelt leitud sillutised annavad põhjuse eeldada, et tänav oli sillutatud juba 14. sajandil.[8] Veel 20. sajandi esimesel poolel oli linna peatänav, mille ääres asusid nii ärid kui ettevõtted. [6]
Tänav sai nime 1915. aastal[viide?]. Nõukogude okupatsiooni ajal kandis tänav koos August Maramaa puiesteega Viktor Kingissepa tänava nime[6].
Lossi 4 tegutses Viljandi Linavabrik.
Viited
muuda- ↑ "Viljandi linna kohalike teede nimekiri" (PDF). Riigi Teataja. Viljandi Linnavolikogu. 5. märts 2018. Lisa Viljandi Linnavolikogu 22.02.2018 määrusele nr 12. Vaadatud 21.08.2018.
- ↑ Elamu Viljandis Lossi 11, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 09.01.2022)
- ↑ Ait Viljandis Lossi 11, 19.saj. I pool kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 09.01.2022)
- ↑ Pangahoone-elamu Viljandis Lossi 35/Posti18, 1913-1915.a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 09.01.2022)
- ↑ Viljandi hotellihoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 09.01.2022)
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 "Viljandi vanalinna tänavatevõrgu ajalooline kujunemine" (PDF). Riigi Teataja. Vaadatud 29.03.2017.
- ↑ 7,0 7,1 Laarmann, E. (1996). "Viljandi vanalinna hoonestuse väärtushinnanguline analüüs" (PDF). Muinsuskaitseamet. Lk 6. Vaadatud 05.09.2018.
- ↑ Arvi Haak. "Keskaegse Viljandi tänavate võrk". Viljandi Muuseumi aastaraamat 2002. Viljandi Muuseum. Vaadatud 11.09.2017.