Tartu Pank
Tartu Pank oli eesti rahandusasutus, pank, mis tegutses aastatel 1868–1940.[1]
| Tartu Pank | |
|---|---|
| Asutatud | 1868 |
| Tegevus lõpetatud | 1940 |
| Peakorter | Tartu |
| Valdkonnad | pangandus |
| AS Tartu Panga direktor August Rennit | |
Tartu Pank asutati Tartu magistraadi ja linna gildide eestvõttel 10 000-rublase kapitaliga. Panka juhtis viieliikmeline direktoraat, mille kolm liiget valisid Tartu Suurgildi ja kaks väikegildi liikmed. 30. mail 1905 kinnitatud põhikirja muudatusega sai panga juriidiliseks omanikuks Tartu suurgild. Pank pidi aru andma Tartu magistraadile ja linna gildidele ning kuni 1910. aastani oli pank kohustatud põhikirja järgi suure osa oma puhaskasust linnale andma.
Pank tegeles hoiustamise, arvete avamise, vekslite diskonteerimise, pandi alusel laenude andmise, väärtpaberite ostu-müügi ning raha, väärtpaberite ja väärisesemete deponeerimisega.[2]
Tegutsemise algul haldas panka Tartu linnavalitsus, hiljem (aastal 1913) muudeti see aktsiapangaks.[1] 1928. aastal viidi AS Tartu Panga peakontor üle Tallinna ja pärast panga saneerimist 1929. aastal läks enamik aktsiaid British Overseas Bankile.[1]
Tartu Pank toetas 1920. ja 1930. aastail puidu- ja linaeksporti.
1940. aasta juunipöörde järel 26. juulil 1940 kinnitas vabariigi valitsus natsionaliseeritavate krediidiasutuste nimekirja, mille alusel natsionaliseeriti ka AS Tartu Pank ning Eesti NSV rahanduse rahvakomissari 20.05.1941 käskkirjade nr 526 ja 528 alusel liideti AS Tartu Pank ja AS Krediit Pank.