Herman Perna (23. august 1883 Abja vald, Pärnumaa – ? aprill 1969 Tallinn) oli eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane.[1]

EluluguEdit

Herman Perna oli kõrtsmiku poeg.[1]

Lõpetas 1903 Tartu Reaalkooli ja 1913 Riia Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina.

Oli aastani 1918 Soome sõjaväes, 1919 Eestis Teedeministeeriumi veeteede ja sadamate süvendamise ja parandamise ameti ülem, 1919–1927 tehnikaosakonna juhataja, 1927–1929 ehitus-tehnikaosakonna direktor, 1929–1934 maanteede ja ehituse osakonna direktor, 1934–1939 raudteevalitsuse abidirektor, 1939–1940 Teedeministeeriumi peainspektor ning raudteede talituse nõukogu liige.

Ta oli 1920–1934 Tallinna Tehnikumi õppejõud[2], ehitusosakonna juhataja ja hoolekogu liige. Õpetas geodeesiat, raudteede, signalisatsiooni, maanteede ja tunnelite kursusi. Oli 1942–1943 Tallinna Õhtutehnikumi õpetaja, seejärel Eesti Tööstusprojekti insener.

TeoseidEdit

ArtikleidEdit

  • Põlevkivi küttest raudteel. // Eesti Raudtee (1925) 2, 3/4
  • Aleksander Klein. "Ehitusõpetus. Käsiraamat majaehitajaile". Eessõna H. Perna. Tallinn 1931
  • Meie kruusateede praegune seisukord ja väljavaated nende väljaehitamiseks. // Tehnika Ajakiri (1933) 5
  • Kauba-jõuvankrite liiklemise korraldus Stuttgarti raudteedirektsioonis Saksamaal. // Tehnika Ajakiri (1936) 3/ 4

EhitisiEdit

IsiklikkuEdit

Tema vend oli arhitekt ja arhitektuuriõppejõud Artur Perna.

ViitedEdit

  1. 1,0 1,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. "Ehitusinsenerid TPI-st". Tallinn 1986. Lk 19
  3. "20 aastat ehitamist Eestis. 1918–1938". Teedeministeeriumi ehitusosakonna väljaanne. Tallinn 1939. Pilt nr 148

PersonaaliaEdit

  • Tallinna Tehnikum 1918–1928. Lk 41, 43
  • Eesti Raudtee (1934) 5. Lk 77
  • Tallinna Tehnikumi ja Tallinna Tehnikaülikooli õppe- ja abijõud 1918–1944. Tallinn 1993. Lk 46–47

VälislingidEdit

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.