Kaitseliidu Tallinna malev
Tallinna malev on Kaitseliidu territoriaalüksus, mille vastutus- ja tegevuspiirkond on Tallinn. Tallinna malev on suurimaid ja paremini varustatumaid Kaitseliidu malevaid.
 Kaitseliidu vapp | |
| Peakorter | Tallinn Narva mnt 81 |
|---|---|
| Tegevuspiirkond | Tallinn |
| Juhtkond | kolonelleitnant Janno Märk |
| Emaorganisatsioon | Kaitseliit |
| Allorganisatsioonid |
Lääne malevkond Nõmme malevkond Ida kompanii Lõuna kompanii Põhja kompanii Toompea malevkond Kalevi malevkond Akadeemiline malevkond Valvekompanii Maleva orkester Meredivisjon |
| Veebileht | Tallinna Maleva koduleht |
.jpg)
Maleva koosseisRedigeeri
Maleva koosseisus on u 2000 kaitseliitlast ja lisaks allorganisatsioonides u 500 liiget. Kaitseliidu Tallinna maleva pealik on kolonelleitnant Janno Märk.
Malev jaguneb malevkondadeks ja kompaniideks.
Territoriaalsed allüksused:
- Lääne malevkond – Mustamäe ja Haabersti linnaosa
- Nõmme malevkond – Nõmme linnaosa
- Ida kompanii – Pirita ja Lasnamäe linnaosa
- Lõuna kompanii – Kesklinna ja Kristiine linnaosa
- Põhja kompanii – Põhja-Tallinna linnaosa
Eksterritoriaalsed allüksused:
- Toompea malevkond
- Kalevi malevkond
- Akadeemiline malevkond
- Valvekompanii
- Maleva orkester
- Meredivisjon
Varustus ja infrastruktuurRedigeeri
Maleva staap paikneb Lauluväljaku juures. Maleva käsutuses on 2 lasketiiru ja õppekompleks Nõmmel.
AjaluguRedigeeri
Kuni 1940Redigeeri
Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. a. korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale. 17. detsembril vastu võetud põhikirja § 19. nägi ette nende lahutamise võimaluse. Töö rohkuse ja liiga laialdase ala tõttu eraldaski kolonel Oskar Raudvere Tallinna maleva Kaitseliidu Harju malevast 1. jaanuarist 1925. a. Ta jäi ise juhtima Tallinna malevat ja tema abi major Saulep Harju malevat. Käskkirjaga nr. 2680 kaitseväele sanktsioneeris kaitseminister 18. märtsil 1925. aastal malevate eraldamise.
Tallinna maleva propagandapealik oli kirjanik Ernst Peterson-Särgava.
Tallinna Maleva koosseis 1939 a. lõpus
Üksused ja liikmete arv
- Maleva staap 34
- Põhja malevkond 398
- Ida malevkond 314
- Lõuna malevkond 443
- Kalevi malevkond + orkester 416
- Toompea malevkond 474
- Sadama malevkond 239
- Nõmme malevkond + orkester 257
- Kopli malevkond + orkester 174
- Tehniline malevkond + purilennusalk 280
- Kergedivisjon: 410
- ratsaeskadron
- suusk-ratturite eskadron
- mootorratturite eskadron
- autoeskadron
- sidekomando
- Raudtee-üksikpataljon 303
- Üksik-soomusauto kompanii 82
- Üksik-sidekompanii 105
- Üksik-kuulipildujakompanii 62
- Üksik-gaasikaitsekompanii 42
- Maleva orkester 106
- Suuritükiväe Rügement:
- staap 12
- välisuurtükiväe divisjon 300
- Viimsi divisjon 244
- Suurupi divisjon 229
- Naissaare patarei 45
- Naiskodukaitse ringkond 740
- Noorkotkad 1600
- Kodutütred 1224
KOKKU oli Tallinna Malevas 8533 liiget
Taasloomine 1990Redigeeri
Maleva taastamine ise sai alguse 1990. aasta märtsis ja kuni sama aasta maikuuni peeti Tallinna erinevates linnaosades taastamiskoosolekuid ning moodustati üksikrühmi (Nõmmel 29. märtsil, Mustamäel 10. aprillil, Tondil 26. aprillil, Kesklinnas, Lillekülas 26. aprillil ja Lasnamäel 4. mail). Moodustati 2 malevkonda: Tallinna I malevkond (pealik Imre Annus) ja Tallinna II malevkond (pealik Tõnu Järv). I malevkond asutati 4. märtsil 1990. II malevkond koondati üksikrühmadest kokku juunis 1990. Vastavalt Kaitseliidu ülema päevakäsule nr 9, 31. maist 1991 ühendati I ja II malevkond kokku Tallinna malevaks.
2000. aastal toodi Nõmme malevkond taas Kaitseliidu Tallinna Maleva koosseisu, nagu see oli enne 1940. aastat.
2003. aastaks oli malevas välja kujunenud 5 territoriaalset malevkonda: Ida, Lääne, Lõuna, Nõmme ja Põhja malevkond; 4 eksterritoriaalset malevkonda: Akadeemiline, Kalevi, Sadama ja Toompea malevkond; lisaks staabikompanii ja maleva orkester. Formeeriti ka valve- ehk korrakaitsekompanii.
Tallinna maleva pealikudRedigeeri
- 11. november 1918 – 15. detsember 1918 Peeter Kann
- 15. detsember 1918 – 1919 Theodor Rõuk
- 11. märts 1920 – 9. mai 1920 Konstantin Erm
- 9. mai 1920 – 6. mai 1920 K. Semjonoff
- 6. mai 1921 – 9. juuni 1921 Viikmann
- 9. juuni 1921 – 15. märts 1924 Eduard Saulep
- 15. märts 1924 – 1. aprill 1925 Oskar-Aleksander Raudvere
- 1. aprill 1925 – 15. september 1934, kolonel Friedrich-Karl Pinka
- Rudolf Lints
- 1936. aasta juunist kuni detsembrini, Hans Hirvelaan
- 31. mai 1991 – 1. september 1992 Tõnu Järv[1]
- 1. september 1992 – 1. märts 1994 Hillar Tint
- 1. märts 1994 – 10. jaanuar 2005 Mart Puusepp
- 10. jaanuar 2005 – märts 2007 Kajari Klettenberg
- 1. märts 2007 – detsember 2012 Eduard Nikkari
- jaanuarist 2013 – juuli 2016 Lauri Abel
- 1. augustist 2016 – 1. oktoober 2018 Toomas Väli
- alates 1. oktoobrist 2018 Janno Märk
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Tõnu Märss. Maleva lähiajalugu. Kaitseliidu Tallinna maleva koduleht.