Lilleküla
See artikkel räägib Tallinna asumist. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Lilleküla (täpsustus).Lilleküla on asum Tallinnas Kristiine linnaosas. Asum piirneb Pelgulinna, Kassisaba, Uue Maailma, Kitseküla, Tondi, Siili, Sääse, Kadaka, Mustjõe ja Merimetsa asumiga. Lilleküla pindala on 5,46 km², millega see on suurim asum Kristiine linnaosas ning pindalalt neljas asum Tallinnas Ülemistejärve, Sõjamäe ja Pääsküla järel.[1]
| Lilleküla | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 5,46 [1] km² |
| Elanikke | 25 940 (1.1.2020)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 59° 25′ N, 24° 43′ E |
  | |
Lilleküla on saanud nime asumi lillenimega tänavate järgi. Asumi esimene tänav oli Kannikese tänav.[3]
Lilleküla on jaotatud neljaks allasumiks: Lille, Linnu, Marja ja Mooni.
Ajalugu muuda
17. sajandil jagati Pärnu maantee, Mustamäe tee, Tondi liivikute ning Endla ja Koskla tänava vaheline ala 46 partselliks. Seda ala hakati kutsuma Christinenthaliks ehk Kristiine oruks ja hiljem Kristiine heinamaaks.[3]
Jõukamad linnakodanikud hakkasid 17. sajandi lõpul rajama praeguse Lilleküla asumi aladele suvemõisaid, millest suurem osa hävis Põhjasõja ajal (erandiks oli Löwenruh' mõis). Eestimaa asekuberneri Dietrich Friedrich von Patkuli kätte läks näiteks Linnu tee ja Mustamäe tee nurgal asunud suvemõis. Piirkonda ehitati kokku 6 suvemõisa: Annenhofi, Cederhelm, Charlottenthal, Gertrudenlust, Marienhofi ja Wittenhof. Pärast Põhjasõda hakati piirkonda ehitama uusi suvemõisaid, millest osa läksid kõrgemate vene ametnike kasutusse. 19. sajandi algul hakati suvemõisatesse rajama tööstusettevõtteid, näiteks loodi sinna Christian Frese sitsivärvimise manufaktuur ning Friedrich Noltke äädika- ja salpeetrihappevabrik. Suvemõisaid kasutati hiljem ka lõbustusasutustena ja üürikorteritena.[3]
1870. aastal ehitati praeguse Lilleküla asumi territooriumist läbi Paldiski–Tallinna–Tosno raudtee. 1880. aastal loodi piirkonda Richard Mayeri keemiatehas, mille järgi hakati lähedalasuvat piirkonda kutsuma Mayeri heinamaaks. Lilleküla nimetus tuli kasutusele pärast 1920. aastaid.[3]
Lilleküla oli tööstuse arendamiseks soodne piirkond ja asumi territooriumil ongi tegutsenud palju ettevõtteid. Eri aegadel on Lillekülas tegutsenud kroomnahavabrik Union (hilisem Kommunaar), AS "Eesti Kunstsarve Tehased O. Kerson ja Ko", AS Savi ja T. Tillmanni keemiatööstus, tööstusettevõte Standard, tootmiskoondis Flora, valutehas Pioneer jm. 1961. aastal loodi Lillekülla Tallinna Taksopark, mille kohal asub tänapäeval Kristiine Keskus.[3]
Kui 20. sajandi esimesel poolel ehitati Lillekülla peamiselt kahekorruselisi puitmaju, siis sajandi teisel poolel hakati asumisse rajama ka kõrgemaid hooneid – 1970. aastatel hoonestati Mustamäe tee ja Keemia tänava vaheline ala 5- ja 9-korruseliste paneelmajadega.[3]
Elanikkond muuda
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[4][5][1][2] |
|---|---|
| 2020 | 25 940 |
| 2017 | 26 051 |
| 2016 | 25 518 |
| 2015 | 24 939 |
| 2014 | 24 552 |
| 2013 | 23 875 |
| 2012 | 23 723 |
| 2011 | 23 512 |
Lilleküla asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest suurenenud. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22% ja üle 68-aastased 10–19%.[6]
Olulisemad objektid muuda
Lillekülas asuvad Kristiine Keskus, Eesti Riigiarhiiv ja Arvutimuuseum. Lilleküla asumi territooriumile jäävad Cederhelmi park, Charlottentali park, Löwenruh' park, Räägu park ja Otto Krameri aed.
Haridus ja kultuur muuda
Lilleküla asumis asuvad haridusasutused on Tallinna Kristiine Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Euroakadeemia, Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
muuda
Asumis on kasutusel valdavalt lille- ja linnunimelised tänavanimed, jäädvustamist on leidnud ka piirkonna tööstuslik minevik.[3] Asumis on Algi põik, Algi tänav, Artelli tänav, Auli tänav, Endla tänav, Forelli tänav, Haigru tänav, Haki tänav, Hane tänav, Hauka tänav, Heinavälja tänav, Humala tänav, Hüübi tänav, Iirise tänav, Kaarna tänav, Kadaka tee, Kajaka tänav, Kannikese tänav, Kasvu tänav, Kauri tänav, Keemia tänav, Kibuvitsa tänav, Kirsi tänav, Kiuru tänav, Koovitaja tänav, Koskla tänav, Kotka tänav, Kotkapoja tänav, Krookuse tänav, Krüüsli tänav, Kukulinnu tänav, Kuldnoka tänav, Kullerkupu tänav, Kulli tänav, Kure tänav, Kõrgepinge tänav, Käbliku tänav, Kännu tänav, Käo tänav, Lagle puiestee, Laki tänav, Leevikese tänav, Lehe tänav, Lennuse tänav, Liblika tänav, Liimi tänav, Lille tänav, Linnu tee, Loo tänav, Luige tänav, Maasika tänav, Madara tänav, Marja tänav, Mehaanika tänav, Meika tänav, Meleka tänav, Meriski tänav, Metalli tänav, Metsise tänav, Mineraali tänav, Mingi tänav, Mooni tänav, Mureli tänav, Mustamäe tee, Mustasõstra tänav, Muti tänav, Mõtuse tänav, Nepi tänav, Nirgi tänav, Nõmme põik, Nõmme tee, Paldiski maantee, Pirni tänav, Püü põik, Püü tänav, Ronga tänav, Rästa põik, Rästa tänav, Räägu tänav, Seemne tänav, Siidisaba tänav, Sinika tänav, Spordi tänav, Sule tänav, Sõpruse puiestee, Sõstra tänav, Talviku tänav, Tedre põik, Tedre tänav, Tihase tänav, Tiiva tänav, Tikutaja tänav, Tildri tänav, Tulbi tänav, Tulika tänav, Tulika põik, Tuuliku tänav, Tüve tänav, Vaarika tänav, Varese põik, Varese tänav, Vesipapi tänav, Veskimetsa tänav, Vihitaja tänav, Vindi tänav, Viu tänav, Vuti tänav, Võrse tänav, Võrsiku tänav, Välja tänav, Värvi tänav ja Ülase tänav.
Galerii muuda
-
Kristiine -
Kristiine keskus -
Kristiine keskuse parkla -
Endla tänav -
Löwenruh' pargi suvekohvik -
Löwenruh' park -
Cederhilmi suvemõisa peahoone -
Endla tänava viadukt (1965) -
Vaade Toompea poolt (1892)
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ 2,0 2,1 Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016