Kristiine heinamaa
See artikkel vajab toimetamist. |
Kristiine heinamaa on ajalooline piirkond Tallinnas, mis suuresti moodustab tänapäevase Kristiine linnaosa.
Heinamaa piirnes umbes tänapäeva Endla tänava – Koskla tänava – Pärnu maantee (tänapäeval otse läbipääsu pole) – Tondi tänava – Linnu tee ja Mustamäe teega.[viide?] Piirkond sai nime Rootsi kuninganna Kristiina järgi (Christinenthal 'Kristiine org').[1]
Rootsi valitsuse loal jaotas linn selle piirkonna 1653. aastal 46 osaks, igaüks 9 hektarit. Krundid läksid eelkõige Tallinna rae ringkonda kuuluvatele linnakodanikele. Pärast seda asuti kaevama kruntide piiretele kraave, mis osalt on säilinud tänapäevani[2].
Maa-alale ehitati suvemõisaid, nende seas Löwenruh', Charlottenthali, Cederhelmi, Dunteni ja Sprinkthali suvemõis.[1]
Suvemõisade hilisemate omanike ajal arendati piirkonnas suvemõisa maa-alal tööstust. Aastatel 1804-1823, 1827 ja 1833 tegutses Kristiine aladel sitsivärvimise manufaktuur, kaupmees J. Ovsjannikovi ning seejärel Tallinna raehärra Diedrich Rode[3] ning lõpuks Eggersite perekonna (Arnold Georg Eggersi (1791–1851), Alexander Eggersi (1828–1877)) omanduses. Eggersitel oli Charlottenthalis ka meierei, piiritusevabrik, tikuvabrik ja auruveski. 1830. aastal asutati Eggersite tinasuhkru- ja äädikavabrik, kus 1845. aastal hakati ka värve tootma. Tikumanufaktuur asutati 1838. aastal ning see oli Venemaal kolmas omataoliste seas. 1864. aastal asutati piiritusevabrik ning see anti varsti üle kaupmees Schalotoffile ning ettevõte töötas kuni 1879. aastani[4].
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 242–243
- ↑ Robert Nerman, Kilde varsti ilmuvast Lilleküla ajalooraamatust, kristiineleht.blogspot.com, Oktoober 21, 2010
- ↑ Diedrich Rodde III, ühe Tallinna kaupmehe tõus ja langus, linnaarhiiv.wordpress.com, 9. detsember 2017
- ↑ Robert Nerman, Marienthali Keskuse ajalugu
Kirjandus
muuda- Robert Nerman, Lilleküla ajalugu 1940-1991, 2014, 626 lk, ISBN 9789949300990