Kadaka (Tallinn)

asum Tallinnas

Kadaka on Tallinna Mustamäe linnaosa loode- ja läänepoolseim asum, mis koosneb 9 kvartalist. Asum piirneb Veskimetsa, Lilleküla, Sääse, Mustamäe, Vana-Mustamäe, Astangu ja Väike-Õismäe asumiga. Kadaka asumi pindala on 2,81 km2.[1]

Kadaka
Pindala: 2,81[1] km²
Elanikke: 3791 (01.01.2017)[1]
Koordinaadid: 59° 25′ N, 24° 40′ E

Asumi piir

muuda

Kadaka asumi territooriumi piir kulgeb mööda endist Hiiu–Harku raudteetammi. Kirdesse kulgedes ületab asumi piir Kadaka tee, Akadeemia tee, Ehitajate tee ja ristub Tuuliku teega. Seejärel pöördub piir kagusse. Liikudes mööda Tuuliku teed, ületab see Laki tänava ja suundub edasi Kadaka teele, kuni ristub Mustamäe teega. Mustamäe teel pöördub piir edelasse, kus ristudes Tammsaare teega pöördub läände, kuni ristub taas Kadaka tee ja Ehitajate teega. Kulgedes piki Kadaka teed edelasse, pöördub see Akadeemia teega ristudes kagusse ning liigub mööda Akadeemia teed, kuni ristub uuesti Ehitajate teega. Seejärel pöördub piir lõunasse. Möödudes Tallinna Tehnikaülikoolist, ristub piir Üliõpilaste teega ja suundub edasi piki Üliõpilaste teed, Raja tänavat ja Soone tänavat Lossi tänavani. Seepeale liigub piir mööda eri kinnistuid ja läbi metsa läände Kadaka puiesteeni. Ületanud puiestee, pöördub piir loodesse, kus ristub jälle Hiiu–Harku raudtee tammiga.

Ajalugu

muuda

Kadaka asum on saanud nime Kadaka küla järgi, mis asetses mõlemal pool tänapäevast Kadaka teed. Selle küla kõige vanemad talud ehitati mõlemale poole Iisaku ehk Soone oja, mis oli piiriks Tallinna linnasarase ja Harku mõisa vahel. Just seetõttu oli nii, et ojast linna poole jäänud talud olid osa Haabersti-Kadaka külast (ja kuulusid seega Haabersti linnamõisale) ning ojast teisele poole jäänud talud kuulusid Harku-Kadaka külale.[2]

Kõige vanemad kirjalikud allikad Kadaka (Kaddaka) küla kohta pärinevad 1686. aastast, mil seda mainiti seoses linnasarase piiride kirjeldamisega. 17. sajandi teisest poolest pärinevates allikates on Kadaka küla mitmel korral mainitud, samuti on toodud ära üksikuid talusid.[2]

 
Kadaka piirkond ja Tallinn 20. sajandi alguse kaardil (1914)

Haabersti-Kadaka külas oli 19. sajandi keskel 3 suurtalu ning mitu väiksemat talu ja saunakohta. Talude arv hakkas suurenema 1870. aastail, mil selle küla talusid hakati päriseks müüma. Sel perioodil tükeldati suur- ja väiketalusid mitmel korral eraldi kruntideks, samuti suurendas talude arvu uute maade kasutuselevõtt. 1920. aastal ühinesid kaks Kadaka küla üheks külaks ning enne 1940. aastat oli selles külas kokku 50 talu.[2]

1930. aastate lõpus ulatusid Kadaka küla maad Mustamäe tänava piirkonnas Linnu tee lähistele, Sõpruse pst. juures Sipelga tänava kanti ning Nõmme tee ääreni asusid Kadaka küla põllud. Lääneosas ulatusid Kadaka küla maad praeguse Mäealuse tänava ning Astangu asumi kanti.

1949. aastal moodustati Kadaka küla taludest kolhoos, mis hiljem liideti Järve kolhoosiga (uue kolhoosi nimeks sai Koit). Küla idaosa liideti Tallinnaga 1958. aastal, lääneosa liideti 1975. aastal.[2] Piirkonna suurem areng algas, kui Mustamäe tee keskossa Laki tänava ja Kadaka tee äärde rajati 1960.–1970. aastail uus tööstusrajoon (Kadaka tööstusrajoon). Peamiselt kolisid sinna Tallinna südalinna ettevõtted: V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis, Norma, Ilmarine ja tootmiskoondis Talleks.[3] Hiljem lisandusid veel karastusjookide tehas, Leibur, Flora, Kommunaar jpt. Peale nende paiknesid seal Autobussipark, Volga Autotehase Tallinna Autokeskus, mitu ehitusorganisatsiooni ja kaubabaasi.[4]

Elanikkond

muuda
Aasta Arvestuslik rahvaarv[5][6][1]
2021 5233
2020 4817
2019 4306
2018 4225
2016 3354
2015 3030
2014 2851
2013 2660
2012 2571
2011 2425

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased moodustasid 10–19%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 18–49%.[7]

Asumi territoorium

muuda
  Pikemalt artiklis Laki I kvartal
  Pikemalt artiklis Laki II kvartal

Koosneb kahest kvartalist. Asub Mustamäe, Tammsaare ja Kadaka tee vahelisel alal. Alates 1990. aastate lõpust poolitab kvartaleid Laki tänav.[8] Kvartali peamised arengualad kuuluvad elamutele ja äriehitistele. Üheksakorruselised elamud jäävad Mustamäe tee äärde. Piirkonna üks suuremaid ettevõtteid on Eesti Energia, Tallinna Raamatutrükikoda.

Ajaloolised rajatised kvartalis: Tallinna Aiandussovhoos, Kadaka turg.

Kvartali ilmet muudab see, kui A. H. Tammsaare tee muutub ülelinnalise tähtsusega magistraaliks. Selle arenduse negatiivsem pool on ehitusele ette jäävad garaažialad, mis algselt olidki mõeldud tee laienduseks.[9]

Kadaka

muuda
  Pikemalt artiklis Kadaka I kvartal
  Pikemalt artiklis Kadaka II kvartal
  Pikemalt artiklis Kadaka III kvartal

Koosneb kolmest kvartalist. Asub Tuuliku ja Kadaka tee ning Haabersti linnaosa piiri (raudtee, Järveotsa tee ja Veskimetsa) vahel.[8]

Mäepealse

muuda
  Pikemalt artiklis Mäepealse I kvartal
  Pikemalt artiklis Mäepealse II kvartal
  Pikemalt artiklis Mäepealse III kvartal

Koosneb kolmest kvartalist. Asub Mäealuse tänava, Nõmme linnaosa piiri ja raudtee vahel.[8]

Akadeemia

muuda
  Pikemalt artiklis Akadeemia kvartal

Asub Kadaka ja Akadeemia tee ning Mäealuse tänava vahel. Akadeemia kvartalisse kujundatakse linnalist tehnoloogiapargi- ja ärikeskust. Tehnopolist kavatseb linn arendada regionaalselt, üle-eestiliselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsioonikeskuse.[8]

Asumi tänavad

muuda

Asumisiseseid kergliiklusteid (peateed) on 2,9 km. Tänavad, mis asuvad asumis või läbivad seda, on järgmised.[10][11]:

Olulisemad objektid

muuda

Asumi territooriumile jääb teadus- ja ärilinnak Tehnopol ning Mustika kaubanduskeskus. Kadaka asumis asub mitu Tallinna Tehnikaülikooli õppehoonet ja sellised ettevõtted nagu Leibur, Tallinna Autobussikoondis jm.

Looduskeskkond

muuda

Asumis napib kvartalisiseseid rohe- ja väljaehitatud puhkealasid. Osaliselt on metsaga kaetud Akadeemia (Raja ja Mäepealse tänava nurgal) ja Mäepealse kvartalid. Mäepealse II kvartalis tuleb hoonestamisel arvestada Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala nõuetega.[8]

Laki I kvartalis asub looduskaitseobjekt Arukase kultivar (leinavorm) (Betula pendula Youngii).[12]

Mustamäe majadest veidi eemal, veel hoonestamata tühermaal Kadaka puiestee ääres, maja nr 14 lähedal paikneb loodusmälestis: piirkonna kõrgeim rändrahn Kadaka Suurkivi (5,7 x 3,2 x 3,1 m; ümbermõõt 15,1 m).[13]

Galerii

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)f
  3. Tallinn : lühientsüklopeedia. 1979, lk. 201
  4. Tallinn : lühientsüklopeedia. 1979, lk. 244
  5. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  6. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  7. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Mustamäe Linnaosa Arengukava 2007-2015, Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsus, Mustamäe Halduskogu, Mustamäe Linnaosa Valitsus. Tallinn; Mustamäe 2007. lk. 22, 28–31
  9. Mustamäe linnaosa üldplaneeringu avalik arutelu Mustamäe arengufoorumil. Memo. 20. september 2002
  10. Tallinna tänavanimed. 4. oktoober 2019
  11. Tallinna tänavad linnaosade kaupa. 4. oktoober 2019
  12. Tallinn : Nõmme, Mustamäe / Tallinna Looduskaitse Selts, Tallinna Keskkonnaamet, Geoloogia Instituut ; koostaja H. Kink ; toimetaja A. Raukas. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1997. lk. 16–18, 20
  13. Tallinn : Nõmme, Mustamäe / Tallinna Looduskaitse Selts, Tallinna Keskkonnaamet, Geoloogia Instituut ; koostaja H. Kink ; toimetaja A. Raukas. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1997. lk. 10

Välislingid

muuda