Astangu
Astangu on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Asum piirneb Väike-Õismäe, Kadaka, Vana-Mustamäe ja Mäeküla asumiga ning Harku vallaga. Astangu asumi pindala on 2,07 km².[1]
Astangu | |
---|---|
Pindala: 2,07[1] km² | |
Elanikke: 4406 (01.01.2020)[2] | |
Koordinaadid: 59° 24′ N, 24° 38′ E | |
Astangu nimi viitab asumi maastikule, mis on tõusev. Astangu nimi võeti kasutusele 1984. aastal ning asumi peamiseks tänavaks on Astangu tänav.[3]
Ajalugu
muudaKõige vanemad kirjalikud märkmed nüüdse Astangu asumi piirkonna kohta pärinevad 1561. aastast. Sel aastal liideti Kotipere talu Rootsi kuninga Erik XIV käsul lähiümbruses asuvate talude maadega. Talumaad anti Tallinna raehärrale Johann Snedmannile ning 1585. aastaks oli neist välja kujunenud väikemõis. Hilisemal ajal liideti kunagisele Kotipere talule kuulunud maad Harku mõisaga.[3]
Lisaks Kotipere talule on piirkonna üheks vanimaks taluks Kaldapea talu. Mitmed tänapäevased kohad on saanud nime kunagi Astangul asunud talude järgi (näiteks Rehe, Kivinuka, Kotermaa).[3]
1915. aastal alustati Peeter Suure merekindluse laskemoonaladude rajamist Astangu piirkonda, mille ehitustööd katkesid pärast tsaarivalitsuse kokkuvarisemist. Laskemoonaladude ehitamiseks toodi Astangule 5000 töölist Valgevenest ja Pihkvamaalt, lisaks osalesid töödes Austria päritolu sõjavangid. Tööliste tulekuga kaasnes väikese elektrijaama rajamine, mis tähendas, et ka ümbruskonnas asunud talud said ligipääsu elektrile. Laskemoonaladude rajamine tekitas kohalikele elanikele palju tüli, sest aeglaselt liikuvad puuküttega auruvedurid tõid kaasa tuleohu ning elanikud pidid seepärast olema pidevas valves. Pärast esimese maailmasõja lõppu lammutati tööliste barakid ja muud ehitised ning sõjaväerajatis jäi aastakümneteks tühjalt seisma. Laskemoonalaod võeti sama eesmärgiga uuesti kasutusele Nõukogude ajal.[3]
Elanikkond
muudaAasta | Arvestuslik rahvaarv[4][5][1] |
---|---|
2021 | 4796 |
2020 | 4406 |
2019 | 4038 |
2018 | 3695 |
2017 | 3344 |
2016 | 3287 |
2015 | 3274 |
2014 | 3228 |
2013 | 3152 |
2012 | 3028 |
2011 | 3074 |
Astangu elanikkond on koosseisult võrdlemisi noor: 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi rahvastikust 18–22% ja üle 68-aastased 3–9%.[6]
Territoorium
muudaAstangu maastiku teeb eriliseks järsult tõusev, 6–10 meetri kõrgune paekallas. Asumi põhja- ja idaosas on kergliiklusteed, mis kulgevad mööda vanu raudteeharusid. Varem Astangut läbinud raudtee on likvideeritud.[3]
Astangu asumi tänavad
muudaAsumit läbivad Astangu tänav, Harkumetsa tee, Jalami tänav, Kadaka tee, Kotermaa tänav, Moonalao tänav, Paldiski maantee, Rehe põik, Rehe tänav, Tagala tänav ja Tasandi tänav.
Haridus ja kultuur
muudaAsumis aadressil Astangu 27 asub Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, kus õpetatakse erivajadustega inimestele tööoskusi.[7]
-
Astangu asumi aerofoto
-
Peeter Suure Merekindluse laskemoonaladu
-
Elumajad Astangul
-
Hoonestus
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Tallinna Linnaplaneerimise amet, Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. Lk 22–24. ISBN 9789949332151.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
- ↑ Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. "Õppetöö". Originaali arhiivikoopia seisuga 16.07.2017. Vaadatud 11.07.2017.