Tartu maantee

tänav Tallinnas
Disambig gray.svg  See artikkel on Tallinnas asuvast Tartu maanteest; teiste Tartu maanteede kohta vaata lehekülge Tartu maantee (täpsustus).

Tartu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas. Tänava pikkus on 4,9 km.[1] Pronksi tänava ristmiku ja linnapiiri vahel kattub tänav Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteega. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja Assaku viaduktini.

Tartu maantee Tallinna bussijaama lähedal
Kaart

Tänava kulgRedigeeri

 
City Plaza, Tartu maantee 2

Tartu maantee osa Tallinna linnas algab Kesklinnas Kompassi asumis Ants Laikmaa tänavalt jalgteena. Kivisilla tänava piirkonnas muutub Tartu maantee sõiduteeks ja ristudes Kivisilla tänavaga siseneb Maakri asumisse, jäädes Kompassi ja Maakri vaheliseks piiriks. Üle Kompassi platsi tuleb Tartu maanteele trammitee, kuid tänav on siin veel kitsas ja ühesuunaline. Maakri poolt suubub Tartu maanteele Tornimäe tänav, Kompassi poolt tulevad Eduard Viiralti ja Pronksi tänav.

Pronksi tänava ristmikust edasi saab Tartu maanteest suur läbisõidutee, mis jätkub Rävala puiestee sihil kesklinnast välja viival suunal. Trammid peavad leppima neile eraldatud alaga tänava põhjaservas. Tartu maantee kulgeb nüüd Keldrimäe piiril, põhjaserv jääb Torupilli asumisse. Esmalt ristub Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav. Keldrimäelt tulevad Tartu maanteele Torupilli ots ja Gildi tänav, Torupillist suubuvad Carl Robert Jakobsoni tänav, Juhan Kunderi põik, Laulupeo, Karl August Hermanni, Konstantin Türnpu, Johannes Kappeli ja Lubja tänav.

Pärast Keldrimäed riivab Tartu maantee lääne pool laiuvat Juhkentali asumit, kuhu suunduvad Odra ja Masina tänav. Siin tõuseb Tartu maantee mäkke: ees seisab Lasnamäe serv, millelt avaneb vaade seljatagustele vanalinna kirikutornidele. Idas algab Lasnamäe linnaossa kuuluv Sikupilli asum. Tramm hülgab siin Tartu maantee, pöördudes enne Lasnamäe tänavat piki mäenõlva kirde suunas. Sikupillist jõuab Tartu maanteele ka Pallasti tänav.

Juhkentali ja Ülemiste piiril haarab Tartu maantee endasse võimas Ülemiste liiklussõlm, kus üksteise järel ületavad tänava kolm suurt silda. Esmalt ristub Tartu maantee Peterburi teega, seejärel jääb pea kohale Tallinna–Narva raudtee ja kohe selle järel kõrgub kolmas viadukt, mis ühendab Suur-Sõjamäe tänavat Järvevana teega.

Pärast liiklussõlme jääb läände Ülemistejärve asum, kuhu maanteelt avaneb kohati vaade Ülemiste järvele ja ära paistab ka Linda kivi. Idas ääristab maanteed Ülemiste keskuse ja Tallinna lennujaama parklate avarus, nende vahel siirdub Ülemiste asumisse Lennujaama tee. Selles lõigus iseloomustavad Tartu maanteed vaade lennujaamale ning tihti madalal üle pea vihisevad maanduvad või õhku tõusvad lennumasinad.

Seal, kus Tartu maantee alt läheb läbi Vaskjala–Ülemiste kanal, algab viimaks Mõigu. Tartu maanteega ristuvad Mõigus Vana-Tartu maantee, Kanali tee, Kaabli tänav, Kuldala tee, Juhtme tänav, Lambi tänav (mis jätkub Peetri alevikus kui Raudkivi tee), Vati ja Oomi tänav. Alates Raudkivi teest on maantee lääneserval Rae vald. Kuna Mõigu on osa Kesklinna linnaosast, jõuab Tartu maantee Tallinna kagupiirile kordagi Kesklinnast väljumata. Linnapiiril jõuab Tartu maanteele lõunast tulev Mõigu tee.

Hooned ja kinnistudRedigeeri

 
Tartu mnt 17
  • Tartu maantee 17, algne Kauplus Turisti hoone, arhitektid Peep Jänes, Henno Sepmann (1983). Kasutusel lõbustusasutuste hoonena. Algselt valuutapona ehitatud hoone näol on tegemist ainulaadse hoonetüübiga Eesti arhitektuuriajaloos. Hoone ehituskvaliteet oli ajastu kohta väga kõrge, ehitaja oli Soome firma Keskus-SATO. Klinkertellistest "müüridega" kindlusetaoline sümmeetriline hoone on siiski eksimatult modernistlik, meenutades nii väliselt kui ka lehvikukujulise plaani poolest Alvar Aalto ehitisi. Kolmekorruselises hoones oli läbi hoone kõrguse ulatuv kaldlaega müügisaal, kus müügipinnad paiknesid rõdudel. Hoone välisperimeetril külgnesid müügisaaliga laod. Kahte ülemist korrust läbis kunstimüügisalong koos väikese baariga[2].
 
Tartu maantee 23
 
Tartu maantee 26 // Liivalaia 44 // Lastekodu 1
 
Vaade Tartu maanteele (Dvigateli elamukvartal), Lastekodu tänavale ja Liivalaia tänava majadele
 
Vaade Tartu maanteele, Konstantin Türnpu tänava ristmikult. Paremal pool Tartu maantee 71, 67/1, 63 hooned

GaleriiRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Tartu maantee on üks vanemaid Tallinna sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli ka Narva maanteelt ära pöörav Piibe maantee, on teed varem kutsutud ka Paide ning Põltsamaa maanteeks.[14]

 
Tallinna linna ja Tartusse viiva tee kaart, 1810
 
Tallinna linna ja Suur–Tartu maantee kaart, 1914

Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas Kivisilla eeslinn, kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud Jaani seek. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui Narva maantee ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.[15]

Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeid Lasnamäelt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõik Filmi tänavast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastal Wierscher und Jerwischer Weg (Viru ja Järva maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kui Winter wäg uthur Landet.[16]

Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli 1817. aastal kuus silda.[17] Maantee algust kuni Härjapea jõe sillani nimetati Silla ja Kivisilla tänavaks (Steinstrasse, Brückstrasse, Steinbrückstrasse). 1723. aastal on toodud selle eestikeelne nimetus Prügulits, mis on ilmselt moonutatud saksa keelest.[16]

Kivisilla-taguse osa kohta on kasutatud mitmeid lähematele ja kaugematele sihtpunktidele viitavaid nimetusi, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.[16]

1817. aastal, reformatsiooni 300 aasta juubelipäeva mälestuseks asutati Tallinnas Lutheri nimeline lastekodu, mis tegutses 1852. aastast hoones Suur-Tartu maantee 62[18] (hilisem aadress Tartu mnt 50[19], Laulupeo tänava vastas). Lastekodu asutajaks ja esialgseks ülalpidajaks oli Tallinna Oleviste kogudus, tolleaegne Tallinna bürgermeister Carl Johann Salemann ja Oleviste koguduse õpetaja Meyer. 1919. aastani kandis asutus Dr. Martin Lutheri nimelise Kasvatusmaja nime. Selle asutuse ülalpidamiseks saadi vahendeid vabatahtlikest annetustest, kapitali inertsidest ja 1853–1882 linna omanduses olnud Vanamõisa mõisa tuludest, kui 1842. aastal läks lastekodu Tallinna linna ülalpidamisele ja 1887. aastast[20] Tallinna Linnavalitsuse ülalpidamisele. Aastatel 1919–1922 kandis asutus Martin Lutheri Vaeslaste Kasvatusmaja ja Kool nime (kool oli ühtlasi 26. algkool) ning 1940. aastast kandis sealne asutus Tallinna Linna III Lastekodu nime. Tallinnas tegutses 20. sajandi esimesel poolel ka Jaan Poska nimeline lastekodu Suur-Pärnu maantee 29[21], Lutheri vabriku kõrval[22] ja Piiskop Plato nimeline lastekodu.

1867. aasta üleujutusRedigeeri

5. juunil 1867 toimus Suur–Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas Suur–Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi Juhkentalis (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Suur–Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Suur–Tartu maantee oli Mõigust kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Suur–Tartu maantee kuni Kivisillani vee all. Pärast üleujutustest rikutud Suur–Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Suur–Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.[17][23]

 
Suur-Tartu maantee 1930. aastate Tallinna kaardil
 
Tartu maantee ja Vene turu nurk 1938. aastal
 
Tartu maantee piirkond (1942)

1890. aastal ehitati aadressile Suur-Tartu maantee 11 Vene tütarlastegümnaasiumi hoone. 1917. aastal asus hoonesse Tallinna Linna Kunsttööstuskool. Suur-Tartu maantee 11 kunsttööstuskooli krundil asusid neli hoonet: kooli kivist peahoone, väiksem hoone kantselei ja elukorteritega, kooliteenija ja pesuköögi maja ning veel üks väike, ühekorruseline puust majake. Selles väikeses majakeses asus tütarlastekooli ajal raamatukogu, hiljem elas seal kooli kojamees. 1917. aasta lõpus tegutses majakese salakorteris veetis kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee öö vastu ajaloolist 24. veebruari 1918. 1933. aastal pandi Päästekomitee kasutatud majakesele valgest marmorist kuldsete tähtedega mälestustahvel[24]. 1922 ehitati Tallinna Linna Kunsttööstuskooli hoonele peale kaks korrust. Kool vahetas ka nime. 1968. aastal valmis ENSV Riikliku Kunstiinstituudi hoone juurdeehituse I järk ja seejärel tehti vanale peahoonele keerukas ümberehitus ja valmis koolimaja juurdeehituse II järk. Kõik need hooned lammutati 2010. aastal.

Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani Tartu maantee uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast Põltsamaani. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda majanduskriisi vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.[25]

Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed Tallinnast Assakuni.[25] Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks.

Suur-Tartu maanteeRedigeeri

Tartu maanteed nimetati kuni 1938 nimetati Suur-Tartu maanteeks. 23. märtsil 1938 nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja Väike-Tartu maantee eristamiseks. Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee olid 1936. aastal ühendatud Sakala tänavaks.[16]

Tartu maantee (Suur Tartu maantee 4[26]) 4 asus kino Modern, kinohoone hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus.

1958. aastal laiendati Tartu maantee nimetust ka uuele trassile, vana maanteelõik hakkas kandma Vana-Tartu maantee nime.[16]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Tallinna kohalike teede nimekiri. Tallinna linnavolikogu otsus, nr 161, 6. oktoober 2016.
  2. Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 43
  3. Elamu Tartu mnt. 24, 1957. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 29.10.2020)
  4. Elamu Tartu mnt. 28, 1957. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 29.10.2020)
  5. Ester Vaitmaa, Stalinistlik maja, forte.ee, 18. NOVEMBER 2016
  6. Elamu Tartu mnt. 30, 1957. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 29.10.2020)
  7. Elamu Tartu mnt. 32, 1957. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 29.10.2020)
  8. Scala City – büroo linna südames
  9. Kaire Kenk, «Kolm rubla maksis kuukaart ja 700 naist tahtis treenima tulla!», Õhtuleht, 9. september 2004
  10. Ehitajale jalgu jääva maja elanik võitleb visalt oma korteri eest, Postimees, 13. august 2007
  11. Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned. Tallinn 2020, lk 43
  12. Huvitavat lugemist
  13. Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned. Tallinn 2020, lk 23
  14. Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120.
  15. Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120–121.
  16. 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 121.
  17. 17,0 17,1 Robert Nerman "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt", 16.02.2007.
  18. Dr. Martin Lutheri nimeline lastekodu 112-aastane., Kaja, nr. 257, 31 oktoober 1929
  19. Haridusasutused
  20. Dr. Martin Lutheri nimelise lastekodu Põhikiria muutmise küsimus., Kaja, nr. 13, 15 jaanuar 1924
  21. Jaan Poska nimeline lastekodu la selle kaswandikud., Päewaleht, nr. 208, 3 august 1930
  22. Ralf Kaup, Kultuur ja Elu 1/2004
  23. Heiki Suurkask "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal", Delfi. 13.04.2014.
  24. Kunstiakadeemia hoone saladus,jaakjuske.blogspot.com, 5. august 2010
  25. 25,0 25,1 Mairo Rääsk. Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna–Tartu maantee
  26. Leht 4 Kuulutus Kino „MODERN" Suur Tartu maantee 4 telefon 304-68, Päewaleht, nr. 247, 8 september 1934

VälislingidRedigeeri