Jakob Johann Gonsior

Jakob Johann Gonsior (3/15. jaanuar 1794 Tallinn, Eestimaa kubermang, Venemaa keisririik – 29. märts / 10. aprill 1865, Tallinn) oli Tallinna raehärra. Tema järgi on nimetatud Gonsiori tänav Tallinnas.

Gonsior õppis 1813–1816 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Aastatel 1816–1828 oli ta Tallinna rae ja Eestimaa ülemmaakohtu advokaat ning 1828. aastast kuni surmani Tallinna raehärra.

1836. aastal määrati Jakob Johann Gonsior Tallinna linna esindajaks Venemaa keisri kantselei II osakonna juures tegutseva seadusandliku komisjoni juurde kriminaalõiguse väljatöötamiseks ning ta viibis ja elas alaliselt rohkem Peterburis.

Naasnud Tallinna, kandideeris ta 1844. aastal Tallinna bürgermeistri ametikohale, kuid jäi raevalimistel alla Friedrich Georg von Bungele.

4/16. mail 1828 abiellus ta Tallinna Niguliste koguduse õpetaja Johann Bernhard von Gebhardti tütre Amalia Constantia von Gebhardtiga.

Jakob Gonsior-asutus

Kui lastetu Jakob Gonsior 1865. aastal 71 aasta vanuses suri, pärandas ta testamendiga kogu oma vallasvara ja kinnisvara (4 kinnistut Viru väljakul Gonsiori tänava ääres, Jahu 10 kinnistu, ait Pühavaimu kiriku õuel ja Raekoja plats 10 // Mündi 2) pärast oma lese surma heategevuslikuks otstarbeks. Gonsiori sihtasutise põhilised tegevussuunad olid vanemateta väikelaste hoolekande korraldamine, puudust kannatavate vanemate toetamine laste kasvatamisel. 1928. aastal ehitas asutus Tallinna Nurme tänavale kaks maja 22 korteriga, mis anti soodsatel tingimustel üürile lasterikastele töölisperedele. Jakob Gonsior-asutus tegutses aastatel 1866–1940, algul linna Jumalalaeka ja 1885. aastast Tallinna linnavalitsuse alluvuses ning kahel viimasel tegevusaastal iseseisva sihtasutusena.

Välislingid

• Gonsior, Jacob Johann (1794-1865), Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960 (DBBL)