Tallinna Niguliste kogudus
Tallinna Niguliste kogudus tegutses Tallinna Niguliste kirikus ja oli traditsiooniliselt saksakeelne.
Pärast Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) asutamist 1919. aastal rajati Saksa praostkond. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal Oleviste, Niguliste ja Toomkogudus.
Viimasel jumalateenistusel 16. mail 1940 ütles Curt Hausen: "Jumal on kõikjal ja tema viimne tahe ja olemus on rahu. Rahu olgu siia jääjaile ja sinna asujaile."
Niguliste kirik taastamist, pärast 1944. aasta märtsipommitamis alustati 1953. aastal. Pärast ligi 30 aastat kestnud restaureerimist avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone 1984. aastal Eesti Kunstimuuseumi filiaalina, mitte tegevkirikuna.
Niguliste saksa koguduse pastorid
muuda- 1523– , Johann Lange, Tallinna Niguliste koguduse kirikuõpetaja[1]
- 1532– Joachim Walter, Niguliste koguduse pastor[2]
- 1532–1536[viide?], Simon Wanradt, Tallinna Niguliste kiriku jutlustaja
- 1552, Heinrich Hellwig, Niguliste koguduse abipastor[2]
- 1556, Nicolaus Tegelmeister (Ziegelmeister) (surn. 1566), Niguliste koguduse pastor[2]
- 1556–1558[viide?], Johann Hobbing, Niguliste koguduse pastor
- 1600–1603[3], Lambert Kemmerling, Niguliste koguduse pastor
- 1603, Heinrich Vestring, Niguliste koguduse diakon
- 1604–1614, Franciscus Illiricus, Niguliste abipastor 1602, Niguliste pastor 1604–1614[4]
- 1612, Joh. Temme (surn. 1616), Niguliste koguduse diakon[2]
- Johann Knopius (Johannes Cnopius (1579–1632), Tallinna Niguliste pastor
- 1632– , Erich von Beeck, Niguliste koguduse pastor
- Heinrich Arningk (1610 Osnabrück –1662), Tallinna Niguliste kiriku ülempastor[5] ja Tallinna gümnaasiumi rektor[6]
- 1650–1657, Matthäus Willebrand, Tallinna Niguliste kiriku diakon[7]
- 1651–1657[8], Nicolaus Specht (1605–1657), Tallinna Niguliste kiriku pastor
- 1671– , Gottfried Stecher, Tallinna Niguliste koguduse pastor
- 1663–1680[9], Gotthard von Renteln, Niguliste koguduse pastor
- 1710, Christian Kelch, Tallinna Niguliste koguduse ülempastor
- 1710–1721, Arnold von Husen, Tallinna Niguliste koguduse õpetaja
- 1721–1734, Georg Günther Tunzelmann, Tallinna Niguliste koguduse pastor
- Joachim Christopher Salemann (1724–1772), Tallinna Niguliste koguduse pastor[10]
- Thomas Pfützner (surn. 1756[11])
- 1742—1753, Peter Sixtus Christian Krause (surn. 1764), Tallinna Niguliste kiriku arhidiakon
- 1754..., Johann David Gebauer (1729–1792), Tallinna Niguliste koguduse pastor[12], Tallinna linnakonsistooriumi assessor
- Joachim Christopher Salemann (1724–1772), Tallinna Niguliste koguduse pastor[13]
- 1773– , Heinrich Wilhelm Wigand (surn. 1810), diakon[2]
- 1775– , Joachim Friedrich Hartmann, diakon
- Johann Sverdsjö noorem, diakon
- 1792[viide?]–1809, Johann Sverdsjö (Sverdsjoe) noorem (1759–1809), Niguliste kiriku ülempastor[14][15]
- Carl Johann Korb (1792–1832), adjunkt[16]
- 1809–1842[viide?], Johann Bernhard von Gebhardt, Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja
- 1834–1853, Johann Christian Luther, Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja
- 1843–1862, Carl Christian Friedrich Rein, Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse ülempastor[17] ja Eestimaa superintendent
- Wilhelm Bräunlich (surn. 1845)
- 1863– , Ernst Wilhelm Woldemar Schultz, Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse ülempastor[17] ja Eestimaa superintendent
- 1855–1885, Justus Nicolaus Ripke, Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja[viide?]
- 1875–1877, Daniel Burchard van Lemm, Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse diakonpastor
- 1879–1880, Oskar Hasselblatt, Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse diakonpastor
- 1880–1890, Joseph von Lemm, Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse diakonpastor
- 1885–1909, Ferdinand Justius Luther, Tallinna Niguliste koguduse ülempastor
- 1893, Oskar von Wirén (1866–1950), ordineeritud adjunktpastoriks
- 1896–1932, Adolf Oskar Undritz, Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja
- 1909–1939, Konrad von zur Mühlen, VELK ja E.E.L.K. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja E.E.L.K. Saksa praostkonna praost 1921–1939
- 1933–1939, Robert Walter, Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja
Tallinna Niguliste kogudus
muuda- 1940–1941, Hans Kubu, E.E.L.K. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja, 1935–1941 Tallinna praostkonna praost
Pärast E.E.L.K. saksa praostkonna ja koguduste likvideerimist moodustati endisest Tallinna Jaani koguduse III pihtkonnast 1940. aastal, EELK Konsistooriumi 17. juuli 1940 otsusega uus Tallinna praostkonna, EELK Tallinna Niguliste kogudus[18], Tallinna Niguliste koguduse õpetajaks nimetati Hans Kubu, vabastades ta Tallinna Jaani koguduse 3. pihtkonna õpetaja ametist. Pärast 1944. aasta märtsipommitamist kasutas kogudus Tallinna toomkirikut[19].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Max Saar, Kuidas saabus usupuhastus Eestisse, Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 19 oktoober 1967, lk 4
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Georg Adelheim, Die grosse Stadtschule oder Trivialschule in Reval. Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen, 1931, nr 2, seite 19-21
- ↑ Marten Seppel, 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal, TUNA 3 / 2017, lk 30–44
- ↑ Kyra Robert, Ühest huvitavast kultuuriloolisest dokumendist. Keel ja Kirjandus, 1970, nr 10, lk 627
- ↑ Recke, Johann Friedrich von / Napiersky, Karl Eduard / Beise, Theodor, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, seite 42, Arninck oder Arning (Heinrich)
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 3
- ↑ Matthäus Willebrand, Tallinna Niguliste kiriku diakon 1650-1657 pitser, Rahvusarhiiv
- ↑ Kyra Robert, Nikolaus Specht ja tema raamatupärand Eesti Akadeemilises Raamatukogus. Keel ja Kirjandus, 1997, nr 9, lk 615
- ↑ Vanim eestikeelne Tallinna-teemaline juhuluuletus „Oeh wahta Tallinna! Kuy sinnul Silmad ommat“, linnaarhiiv.wordpress.com, 30 mai 2017
- ↑ Salemann, Joachim Christoph (1724-1772) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Carl Rall, Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren., Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905
- ↑ Gebauer, Johann David (1729-1792), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Salemann, Joachim Christoph (1724-1772) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Liivi Aarma, Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885, Tallinn, 2007, lk 262
- ↑ Sverdsjoe/Sverdsjö/Sverdsioe, Johann (1759-1809) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Die Amtsträger der St. Olai-Kirche. A. Die Pastoren und Diakone, Aus dem Leben der St. Olai-Gemeinde, 1. Jahrgang Tallinn, 21. November 1938 Nr. 3, seite 3
- ↑ 17,0 17,1 Eduard Paucker, Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker", Reval 1885, seite 6
- ↑ Teadaanne koguduse asutamise kohta., Kiriku Teataja, 17 september 1940
- ↑ Niguliste kogudusele ajutine kirik. Eesti Sõna. 24. mai 1944, nr. 119, lk. 3.