Tallinna Niguliste kogudus
Tallinna Niguliste kogudus tegutses Tallinna Niguliste kirikus ja oli traditsiooniliselt saksakeelne.
Pärast Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) asutamist 1919. aastal rajati Saksa praostkond. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal Oleviste, Niguliste ja Toomkogudus.
Viimasel jumalateenistusel 16. mail 1940 ütles Curt Hausen: "Jumal on kõikjal ja tema viimne tahe ja olemus on rahu. Rahu olgu siia jääjaile ja sinna asujaile."

Pärast saksa praostkonna ja koguduste likvideerimist moodustati endisest Tallinna Jaani koguduse III pihtkonnast uus Tallinna Niguliste kogudus, mille õpetaja oli Hans Kubu. Pärast märtsipommitamist kasutas kogudus Tallinna toomkirikut[1].
Niguliste koguduse õpetajad Redigeeri
- Simon Wanradt, Tallinna Niguliste kiriku jutlustaja 1532–1536[viide?]
- Johann Hobbing, Niguliste koguduse pastor 1556–1558[viide?]
- Lambert Kemmerling, Niguliste koguduse pastor 1600–1603[2]
- Johann Knopius (Johannes Cnopius, Tallinna Niguliste kiriku pastor
- Erich von Beeck, Niguliste koguduse pastor 1632–
- Gottfried Stecher, Niguliste koguduse pastor 1671–
- Gotthard von Renteln, Niguliste koguduse pastor –1680[3]
- Christian Kelch, Tallinna Niguliste koguduse ülempastor 1710
- Arnold von Husen, Tallinna Niguliste koguduse õpetaja 1710–1721
- Georg Günther Tunzelmann, Niguliste koguduse pastor 1721–1734
- Johann Bernhard von Gebhardt, Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja 1809–1842[viide?]
- Johann Christian Luther, Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja 1834–1853
- Justus Nicolaus Ripke, Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja 1855–1885
- Ferdinand Justius Luther, Tallinna Niguliste koguduse ülempastor 1885–1909
- Adolf Oskar Undritz, Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja 1896–1932
- Konrad von zur Mühlen, Tallinna Niguliste koguduse õpetaja 1909–1939 ja Saksa praostkonna praost 1921–1939
- Robert Walter, Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja 1933–1939
- Hans Kubu, Tallinna Niguliste koguduse õpetaja 1940–1941
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Niguliste kogudusele ajutine kirik. Eesti Sõna. 24. mai 1944, nr. 119, lk. 3.
- ↑ Marten Seppel, 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal, TUNA 3 / 2017, lk 30–44
- ↑ Vanim eestikeelne Tallinna-teemaline juhuluuletus „Oeh wahta Tallinna! Kuy sinnul Silmad ommat“, linnaarhiiv.wordpress.com, 30 mai 2017