Ferdinand Justius Luther

Ferdinand Justius Luther (ka Ferdinand Justus Luther; 9/21. oktoober 1838 Tallinn3. august 1910 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel 18501856 Tallinna Toomkoolis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18561857 ja 18591862. Oli seejärel aasta koduõpetaja ja prooviaastal Georg Michael Pauckeri juures Rakvere Kolmainu koguduses. Ordineeriti 13. septembril 1864 õpetajaks.

Oli 186426. märts 1867 Eestimaa vikaarõpetaja, pidades samaaegselt vaimulikuametit ka hoolekande-kolleegiumi juures. Kutsuti siis äsjaasutatud Emmaste Immanueli koguduse õpetajaks, introdutseeriti ametisse 24. septembril 1867. Emmastest kutsuti ta 26. oktoobril 1875 (introdutseeriti 25. jaanuaril 1876) Käina Martini koguduse õpetajaks. Tallinna Niguliste koguduse abiõpetajaks kutsutuna lahkus Käinast 18. jaanuaril 1883. Oli Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja 18831885, sama koguduse ülempastor 18851909. Oli Tallinna linnakonsistooriumi assessor aastatel 18851889 (kuni selle likvideerimiseni. Aastatel 19011904 oli ta Eestimaa konsistooriumi vaimulik liige. Jäi emerituuri jaanuaris 1909.

Ferdinand Justius Luther jättis maha rikkaliku kirjandusliku pärandi[1][2].

Isiklikku

muuda

Tema isa Aleksander Martin Luther oli Tallinna raehärra, kaupmees ja tööstur, Lutheri mööblivabriku rajaja. Tema onu Johann Christian Luther oli Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja, vanaisa Christian Wilhelm Luther oli kaupmees ja Tallinna raehärra. Tema poolvend Johannes Heinrich Luther oli Kadrina- ja Narva Johannese koguduse õpetaja, hiljem luterlik vaimulik Karkelnis (praegu Mõssovka Kaliningradi oblastis). Tema poeg Ralf Johannes Ferdinand Luther oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse ja Tartu Ülikooli koguduse (saksa pihtkonna) õpetaja.

Viited

muuda
  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
  2. Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien


Eelnev
Anton Hermann Haller
Käina Martini koguduse õpetaja
1875–1883
Järgnev
Georg von Holst