Arnold von Husen (noorem)

Arnold von Husen (17. märts/27. märts 1665 Tallinn – 25. märts/5. aprill 1734 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Ta õppis aastani 1682 Tallinna gümnaasiumis. Edasi õppis ta (immatrikuleeriti 10. oktoobril 1682) Rostocki ülikoolis ja (suvest 1683) Leipzigi ülikoolis, kus ta si ka 27. jaanuaril 1687 magistriks. Ordineeriti oktoobris 1692 õpetajaks.

Ta oli aastatel 1690–1692 Koeru Maarja-Magdaleena koguduses pastori abiline, aastatel 1692–1694 oli ta samas koguduses adjunktõpetajaks. Aastatel 1694–1696 oli ta Viru-Nigula koguduse õpetaja, aastatel 1697–1710 oli ta tagasi (kutsuti 27. mail 1696, introdutseeriti mais 1697) Koerus, kuid nüüd juba õpetajana. Aastatel 1710–1721 oli ta (kutsuti oktoobris 1710) Tallinna Niguliste koguduse õpetaja. Aastatel 1721–1733 oli ta (kutsuti 18. märtsil 1720, võttis kutse vastu 27. jaanuaril 1721) Tallinna Oleviste koguduse õpetaja ja Tallinna superintendent. Aastal 1733 jäi ta emerituuri.

Ta kirjutas pühendusluuletuse (trükitud 5. mail 1685 Leipzigis) Antonius Güldenstädtile (õpingukaaslasele; hilisemale Salasmuiža, Katlakalnsi ja Olaine ning Riia Jaani koguduse õpetajale). Ta kuulus koos Eberhard Gutsleffi, Johannes Schoppiuse, Joachim Salemanni ja Johann Zimmermanniga aastal 1705 moodustatud eestikeelse Uue Testamendi tõlkekomisjoni. Vaadetelt oli ta ortodoksne luterlane, ei soovinud ta kasutusele võtta aastal 1722 trükitud Eberhard Gutsleffi uut, pietistlikku lauluraamatut.